JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

2 de março de 2011

Rai Halai Familia Uma Kain 13 Augenta ho Ai-Tahan


Baucau-Imapktu udan monu rai iha sub distrito Quelicai fo konsekuensia boot ba família uma kain sanulu resin tolu iha aldeia Tela suku Abafala nian. Rai halai ho distansia besik 4 kilo akontese iha loron 27-28 de Janeiro de 2011. 

Vitima sira sei halerik hela ba ajudu tanba too oras ne’e seidauk iha atensaun husi parte nebe kompetenti. Representante vitima Raimundo Ximenes, tinan  57 hateten iha tuku 3 dadersan madrugada udan boot tau too dader la para, teki-teki rai tarutu hafoin akompanha ho rai halai, ai-abut sira mos tarutu no kotu arbiru deit.

 “Hau rasik rona ida ne’e hodi halai sai husi uma laran, hakfodak no hakilar hodi fanu família sira seluk. Wainhira hau halai sai husi uma laran rai mos halai i uma soin-sorin no  monu i hare ba rai sira ne’e fera hotu. Ida-idak buka salva nia an-rasik tanba nakukun no ita sente-an hanesan hemu  tua be oin halai,” nia  haktuir.

Raimundu haktuir tan  katak” Bainhira too dader ami hamrik iha foho leten hodi hare ba acontesimentu ne’e, ninia ulun baku too ba mota osorala nia nebe mak baliza ho sucu Macalaco nian, no hare fali ba ami nia uma sira ne’e laiha hotu ona no balun mout tiha ba rai okos. Inklui mos plantacao aihan batar,kulu,nuu no ai kameli kuase hectres ida resin ho animal hanesan bibi rua nebe kesi besik uman ne’e mak rai hakohi hotu.”

Loron nee kedas vitima sira informa kedas ba xefe suku Abafala no konsellu suku  inklui mos xefe aldeia Tela.“Sira rasik mai foti dadus kona ba ida ne’e maibe too agora besik fulan ona ami seidauk hetan ajudus ruma,” nia hatete. 

Aihan nebe kuda iha too laran rai lori no hakohi hotu. Alende mos hare ba situasau ida agora ami hotu susar ba hahan, tuir Raimundo, sira augenta ho aifarina tahan no aihan seluk nebe mak sira bele han.
Labarik sira sai trauma ba akontesimentu ida ne’e. “Dadauk ne’e ami terus hela ba loron manas no udan no hela hamutuk ho famílias sira maibe sente ba ladun diak tanba laiha fatin atu toba no deskanaca halerik ho matan ben.”

Parte seluk wainhira jornalista halo konfirma acontecimento ne’e ba Oficial Solidaridade sub distrito Quelicai António Freitas hateten “maske desastre ida ne’e akontese iha fulan Janeiru nia laran maibe nia parte foin rona informasaun direita husi vitima sira iha tuku 9 dadersan loron 16-02-201, tanba nunka simu informacao ruma husi autoridade lokal suku nian”. 

 “wainhira rona tiha infromacao hau rasik mai hodi identifika direitamente ami konsege rekoilha Uma estragus Total hamutuk 6 no família uma kain hitu mak ameaçado ho total hamutuk famílias uma kain 13. Alende mos identificasao hatudu katak rai nebe halai kuase besik 4 kilometru tanba too kedas ba mota Osorala”dehan Antonio.

Tan ne’e Oficial Solidaridade sub distrito Quelicai sei buka meus atu tenta ba Chefe sucu sira hodi hatoo relatório kona ba total vitimas kada uma kain ida-idak hodi bele processa ba iha Regional no Nasional.

Hatan kona ba esegencia vitimas nia atu apoia tanba terus hamlaha nia afirma katak” la promete mas husi ami nia parte sei hatoo relatório emergência ba diracao para atende uluk nesesidade emergência nia”.
Nia Informa liu tan katak Tecnikamente husi parte CRS halo ona fatin provisorio ba vitimas sira maibe tanba autoridade sucu Abafala nia laiha fatin tan ne’e fatin nebe halo ba vitimas sira sei dauk bele prence.

Enkuanto Relacao Comunidade CDO sub distrito Quelicai João Bosco hateten” wainhira hau liu husi ne’e iha dia 15 de Fevereiro hau rasik mak hare ho matan kona ba akontecementu ida ne’e. entau hau too iha serviço fatin informa ba oficial solidaridade nia atu halo identificasao no rekoilha dadus. Tanba hare ba desastre ida ne’e kondicao Grave teb-tebes”.“Ami nia parte mos halo ona komunikacao ba regional ninia atu oin sa kria ekipa konjuntu ida hodi bele too iha fatin akontecimento”.dehan nia

Realidade hatudu katak uma tolu mak rai hakohi no seluk mak sei iha Airin balun.inklui plantacao komunidade sira nia mout total. enkuantu uma hirak nebe mak ameaças inklui Uma lulik sei la dura kleur tanba udan tun dala ida tan uma sira nee sei para too mota boot.
João Bosco husu ba ministério kompetente atu kria lai kondisao uluk ba vitimas sira neºe hanesan provioriomente, depois mak bele  halo atendementu ba necesidades.R3

Sem comentários: