JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

2 de março de 2011

Lei Foun ba Investimentu Privadu Investor Estranjeiru Minimu Millaun $1,5


DILI - Lei investimentu privadu ne’ebe governu aprezenta ba Uma Fukun, tersa semana liuba, halo ona diskusaun entre governu liu husi Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu João Gonsalves ho deputadu sira.

Lei ne’e, tuir Ministru Joao Gonçalves esplika,  iha tempu governu anterior iha tiha ona lei  rua ne’ebe governu agora ne’e implementa daudun lei rua ne’e mak Lei Investimentu Estranjeiru no Lei Investimentu Domestiku. Lei rua ne’e mak hamosu Instituto de Apoio Desenvolvimento Empresarial ne’ebe konesidu mos hanesan IADE, no formasaun esportasaun ne’ebe bolu Training Invest.

Nia esplika katak instutusaun rua ne’e mosu husi lei investimentu estranjeiru no mos lei investimentu domestiku. Tanba ne’e nia dehan iha reforma ne’ebe governu presiza halao tanba ne’e  buka para lei rua ne’e atu tau ba lei ida deit hanesan lei investimentu privadu.“Atu hari ajensia foun ida ne’ebe mak sei halo prosesamentu ba investimentu husi rai liur no mos investimentu domestiku hodi buka futuru de investimentu ne’e tenki sai duni objetivu boot atu nunee bele sai janela investimentu uniku,” katak Joao Gonçalves iha Uma Fukun.

Iha lei refere, governu tau ona kriteria balu ba investor husi li’ur. Hanesan konaba osan, tuir Joao Gonçalves, investor sira tau lori mai minimu liu tenke millaun ida ho balu ($1,500,000,00). Labele ho kapital dollar amerikanu rihun atus ida deit.“Ami hanoin katak  sen mil dolar ne’e ki’ik demais. Tanba ne’e iha ami nia proposta iha tentativas atu aumenta ba um milhão (millaun ida) maibe iha Konsellu Ministru um milhaon e meiu (millaun ida ho balun) ne’ebe tau ba investors estranjeirus atu bele mai investe iha rai laran  tanba durante ne’e sira mos hetan tiha ona ho investors barak ne’ebe hetan tiha sertifikadu maibe investimentu la lao,” ministru informa.

Nia dehan, investor sira bele to’o mai TL hodi hatama sira nia proposta investimentu tanba investimentu mak sei halao servisu hotu hotu inkluziva lisensa, rejistu. Investidor tomak wainhira atu simu sertifikadu ka saida deit tuir interese no lei ne’ebe iha rai laran bele limita sertifikadu investimentu hodi nune sira bele halao sira nia atividade.

Mudansa ba lei ne’e, tuir nia, hanesan mos pasu ida atu taka dalan ba oportunista sira ne’ebe hakarak mosu iha ne’e hodi hetan sertifikadu investimentu no buka fali ema seluk mak atu halo investimentu.

Ho lei foun ida ne’e, tuir Ministru Joao Gonçalves, atu buka prosesu seletivu ne’e sei halao ho diak. MED sei iha mos kontaktu liu husi ministeriu negosiu estranjeiru hodi fo hatene ba embaixada  sira iha rai liur para hare mos ba integridade husi investor hotu-hotu.

Nia dehan lei ne’e mos sei fo protesaun ba investor nasional sira buka mos atu halo mudansa iha parseria husi investor estranjeiru ho investor nasional.
Iha diskusaun nebe halao iha parlamentu nasional ba lei investimentu ne’e deside mos katak investor estranjeiru sira ne’ebe atu mai investe iha Timor Lorosa’e presiza ninia modal (asaun) 75% hodi nune bele fo mos oportunidade ba investor lokal sira.  “Konsidera mos investimentu nasional ne’ebe mos iha investimentu estranjeiru ami tau iha ne’eba pelumenus investor internasional iha setenta sinku(75%) porsentu de asoens iha kompainia nia laran,hodi  konsedera mos investimentu ne’e nudar investimentu nasional,”dehan MED

Kriteria seluk ne’ebe governu tau iha lei ne’e katak osan investimentu tenki iha cash no tenki deposita iha banku. Hodi nune governu bele hatene katak kompania ne’e iha duni osan hodi suporta investimentu lao ba oin no governu mos bele kontrola ho diak.

Alende ne’e Joao mos informa katak sira nia parte prepara ona dekretu lei no mos atu halo reforma ba IADE. Katak IADE sei la halo tan sertifikadu ba investimentu no sei kontrola deit iha dezenvolvimentu setor privadu.“Ami komesa loke ona sentru dezenvolvimentu emprezarial iha distritu hotu-hotu no iha distritu haat mak prosesu ne’e lao daudaun no ami hein katak  2012 bele kompleta ona no IADE sei konsentra deit iha dezenvolvimentu setor privadu,” MED Joao Gonçalves hatete.

Nia informa agora dauduan iha ona projetu balun ne’ebe halo parseria ho ILO no komesa lao daudauk ona hodi bele dezenvolve setor privadu lao ho diak.

 Lei investimentu privadu, tuir nia, iha jeneralidade define liña sira prinsipal ba investimentu no iha mos dekretu lei ne’ebe bolu ajensia investimentu no mos dekretu lei seluk ne’ebe maka regula prosidementu investimentu ninian.

Nia dehan kompania ruma hakarak mai investe iha rai laran lei ida primeiru ne’ebe sira atu hare mak lei investimentu. Tanba ne’e nia dehan, se lei investimentu mak la tau buat ruma konaba insentivu fiskal dala barak sira la preukupa ona atu hare lei seluk ne’ebe iha kondisaun sira.

Objetivu prinsipal husi governu mak atu insentiva mos setor privadu atu investe atu bele fo mos posivilidade ba setor privadu sira atu hetan mos osan boot liu husi governu.Nia parte mos fiar katak ho lei refere setor privadu bele iha posivilidade diak liu tan atu iha oportunidade ba investimentu.

Entretantu deputadu Elizario Pereira husi bankada Fretilin  husu ba governu atu halo difinisaun ida ne’ebe klaru.“Se lae ita nia nasaun sai fali hanesan banku de tranjitu ema servisu iha ne’e osan ba tau hotu iha rai liur,”dehan nia.

Nia dehan investidor sira buka razaun oioin no osan la tau iha rai laran. Sira halao hela sira nia servisu fizika iha ne’e maibe osan tau iha rai liur, bele prejudika mos kuandu ita la kontrola ita nia monitariu ne’e ho diak no osan sai hotu ba rai liur no ita sei hasoru krizi monitariu.
Entretantu deputadu manuel Tilaman hatete katak  atu konsedera investimentu internasional, kompania sira tenki hatama minimu ka rihun atus ida. No atu kosidera mos investimentu nasional minimu liu mak rihun lima.“Lei investimentu privadu nasional no lei investimentu privadu internasional tau hamutuk sai lei ida deit  tanba ne’e nia dehan lei rua ne’e sei sai deit no laiha lei investimentu nasional no internasional.

Maibe karik atu konsidera katak investimentu ne’e mai duni husi sidadaun timor nian ne’e minimu atu konsidera sira hanesan emprezariu, investidor privadu hahu ho rihun lima se konsedera osan ne’e mai husi liur (investimentu estranjeiru) minimu ne’e mak rihun atus lima.(R1)

Sem comentários: