JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

28 de janeiro de 2011

Timor Leste Sei Iha Risku Korupsaun

DILI–Timor-Leste sei iha risku korupsaun tuir survey nebe Internaational Budget Patnership (IBP) no Transparency International (TI) halao ba tinan ne’e nia laran. Tuir survey ida ne’e hatudu katak informasaun husi Estadu Timor Leste rasik ba publiku konaba dokumentu sira orsamentu menus/minimu liu. Husi nasaun 94 nebe sai fatin survey ne’e halao, TL monu iha nivel/skor signifika katak TL iha nasaun Indonesia, Malaysia,
Filipina no Thailandia nia okos. Tuir Timor Leste, nasaun Kambodia no Vietnam hetan skor ki’ik liu.
Diretor Exekutivu Lalenok Ba Ema Hotu (LABEH) Dr.Christopher Henry Samson lansa rezultadu survey ne’e semana liuba ho tema “Estadu Timor Leste Falha ba Publiku Konaba Oinsa Ezekusaun Orsamentu.”
Ba jornalista sira, Christopher informa katak IBP fo sai Open Budget Survey 2010 nebe independente, komparativu husi evaluasaun regular konaba transparensia no akuntabilidade iha orsamentu, loke dalan ba abuzu de poder no inefisiense iha uza fundu publiku nian.
Alende Open Budget Survey Index 2010 husi IBP, Tranparency International (TI) iha loron 26 Outubru 2010 iha Berlin mos lansa ona relatoriu konaba Corruption Perceton Index (CPI) ho survey ba nasaun178 no hane- san ho tinan liuba TL nafatin iha pozisaun nudar nasaun nebe iha risku korupsaun nia laran.
Tuir LABEH, nudar ONG nebe anti korupsaun nebe hola parte mos iha Survey Budget Index 2010 no mos ONG nebe sai nudar reprezentante TL hetan autorizasaun atu publika rezultadu husi relatorio rua (2) nebe temi iha leten, publikasaun ne’e ho objetivu atu hatudu ba parlamentu nasional no governu hodi hare, komu- nidade internasional nia hare konaba ezekusaun orsamentu, no korupsaun nebe lao iha Timor Leste.
“Ami ezije ba Governu Timor Leste atu foti lalais medidas ka dalan nebe adekuadu atu nune’e informaaun no prosesu konaba orsamentu bele sai nakloke liu tan. Iha loron 19 Outubru 2010 iha Wasington USA, IBP (International Budget Partnership) halo ona lansamentu ba International Open Budget Survey Index 2010 ba Nasaun 94 inklui Timor Leste no lansamentu hanesan mos hala’o ona iha nivel rejional (ASEAN) iha loron 11 Novembru 2010 iha Kambodia.
Christopher hatutan, Lalenok Ba Ema Hotu halo lansamentu ba relatoriu rua (2) ida husi IBP nebe halo prog- rama ukun ba based index ba nasaun 95 inklui Timor Leste iha prosesu iad ne’e Timor Leste ho valor 34, signifika katak TL ninia based transparensia laiha adekuadu no informasaun nebe minim tebe-tebes ba ita nia povu para ita nia povu labelen iha kapasidade prosesu orsamentu.
LABEH mos halo lansamentu ba Transparense Internasional (TI) nia relatoriu konaba koruposaun index nebe mos inklui Timor Leste. Iha ne’e hatudu TL iha nasaun 127 signifika nafatin iha risku ba korupsaun.
“Laporan rua ne’e laos LABEH mak produs maibe produs husi organizasaun internasional rua nebe serbisu hamutuk ho LABEH hodi informa ba povu buat nebe internasional sira hare,” katak Christopher.
Nia hatutan, antes LABEH publika laporan ida ne’e, publika tiha ona iha Wasington Amerika iha fulan outubru liuba. Depois publika fila fali iha Berlin, Alemaña iha fulan kotuk liuba. Iha rejiaun Asia ninian maka foin publika iha 11 Novembru.
“LABEH hakarak hare liu ba advokasia, ba projetu ida ne’e ba laporan ida ne’e sei kontinua. Laiha razaun para ita la kontinua tanba ita laran moras katak ita nia nasaun ba tama fali iha risku korupsaun tanba ita laiha transparensia ba orsamentu jeral estadu laiha, neduni iha oportunidade para atu kontinua fila fali halo advokasia husu ba governu atu halo mudansa,” Christopher hatete.
Nia realsa tan katak, atu tama ona tinan sia (9) Timor Leste ukun an ita seidauk kria tirbunal das kontas. Tuir nia, tribunal das kontas institusaun nebe konstitusaun garante katak tenke kria para nia bele halo kontrola fis- kalizasaun ba orsamentu estadu nian maibe to’o ohin loron TL seidauk kria.
“Tanba nee maka komunidade internasional atu hari lalais tribunal de kontas, se la kria tribunal de kontas
siknifika katak ita nia orsamentu ita sei la halo buat ida, tanba institusaun nebe maka iha persiza mos hetan kapasidade para bele jere ka bele halo orsamentu ne’e la’o diak liu tan.”
Tuir Christopher, atu hasai Timor Leste husi risku korupsaun governu presiza halo serbisu oinsa loke an ba publiku iha era transparensia no akontabilidade.
“La’os ba coret deit dehan ami lakohi tama iha nasaun ida ne’e ita ba coret laos hanesan ne’e. Atu hasai Timor Leste husi risku ida ne’e tenke estabiliza tribunal de kontas halo julgamentu ba ema nebe halo koru- psaun lori sira ne’e ba tribunal,” nia hatete.
Fo kapasidade Institusaun Estadu nebe luta hasoru korupsaun hare katak risku korupsaun katak orsamentu jerala do estadu nebe tinan-tinan hahu implementa tuir transparensia no akontabilidade, se iha ona mudansa povu Timor Leste hahu ona makmur, hahu ona hetan benefisiu bo’o husi orsamentu jeral do estadu, katak ema nebe halo korupsun guvernu kaer ema ne’e halo prosesu, nia sala karik iha tribunal haruka nia ba hela tiha iha Hotel Bekora alias (Komarka Bekora) hodi nune’e em internasional bele hatene katak TL komesa halo buat ruma ona.Dehan Direktur LABEH.
Iha tempu hanesan, partisipante nebe maka tuir lansamentu ne’e husu ba LABEH atu hato’o ba ministra fina- nsas, halo tradusaun ba relatoriu mikro finansas nebe hakerek deit ho lian Ingles no Portuges. Bainhira relatoriu hirak ne’e hakerek deit ho lian estrangeirus hanesan ne’e, susar tebes ba povu ki’ik atu assesu informasaun konaba relatoriu konaba finansa nian.
Tuir partisipante sira katak, laiha transparansia ho lian nebe uza, ne’e politika ida atu ema labele hatene osan hira maka tama ona no osan hira maka sai. Ema nebe assesu iha lian portuges maka bele hatene. Membru parlamentu sira nebe maka tur iha parlamentu mos iha balu ladun komprende.(E10)

Sem comentários: