JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

27 de janeiro de 2011

TL Lakohi Namlele Tuir Woodside

DILI – Kampaña estadu no governu Timor Leste durante ne’e atu kadoras mina no gas husi kampu Greater Sunrise tenke dada mai Timor Leste hasoru dezafiu husi Australia. Woodside, kompania mina Australia nian foin soe bola ahi ne’e ba iha povu nasaun foin ukun an ne’e nia leet. Woodside anunsia ona katak kadoras se la dada ba Darwin, la dada mos ba Timor Leste. Kompania ne’e hatete atu refinaria mina no gas ne’e namlele deit iha tasi laran besik kampu mina GS nian.
Konserteza manuver namlele Woodside ne’e hetan reasaun maka’as husi entidade tomak Timor Leste nian. Hotu-hotu iha hanoin nebe hanesan, tuba rai metin, labele “namlele” tuir politika governu Australia ho nia kompania Woodside.
Tanba interese nasional, lider sira husi parte governu no opozisaun hamutuk sosiedade sivil, estudante universitariu sira hamarik hasoru Woodside no Governu Australia.
Vizita Diretor Woodside Don Voelte mai Timor Leste, Kinta semana liuba simu ho protesta massa husi sosiedade sivil iha Aeroportu Komoro.Massa mos obriga Don aseita ezijensia atu kadoras tenke mai Timor Leste.
Hatudu ninia opoiu tomak ba governu TL, no konsidera interese nasional eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri hatete Australia laiha direitu ameasa hasoru Timor Leste ba asuntu kadoras Greater Sunrise mai nasaun ida ne’e.
Alkatiri dehan nia ho nia partidu prontu defende pipeline Greater Sunrise mai Timor Leste tanba ne’e direitu povu rai ida ne’e ninian.
“Australia laiha direitu atu halo ameasa ba Timor, laiha direitu. Se ameasa, Timor tomak sei hamutuk para
defende nia an,” katak Alkatiri ba jornalista sira foin lalais ne’e.
Reasaun pozitivu Alkatiri nian ne’e fosai hafoin Primeiru Ministru Xanana Gusmao deklara katak governu Australia liu husi ninia Ministru Rekursu Naturais hato’o surat ‘ameasa’ ida ba Sekretariu Estadu
Rekursu Naturais Alfredo Pires, tanba hakarak kadoras mai TL.
Antes ne’e Sekretariu Estadu Rekursus Naturais (SERN) Alfredo Pires rejeita proposta Woodside konaba dezenvolve kampu gas Greater Sunrise atu namlele iha tasi leten.
“Proposta Woodside konaba atu halo LNG namlele tasi laran ne’e, ita sei la simu no la aprova. Timor-Leste hakarak mak pipeline mai iha ita nia rai tamba teknikamente viavel no komersialmente mos diak. Buat ida LNG namlele iha tasi laran (Floating LNG) ne’e ladiak ba Timor tamba la fo benefisiu maximu ba Timor hanesan kampu traballu, industria sekundaria, no oportunidade bisnis ba Timor oan sira,” katak Alfredo fo razaun.
Tuir Alfredo, desizaun Woodside nebe’e hateten katak sira hili liu LNG/LNG namlele iha tasi laran ne hatudu
deit arogansia husi kompania ne’e, maibe realidade to’o ikus governu rai rua ne’e mak sei tesi lia ikus.
Governu liu husi Sekretariu Estadu Konsellu Governu Agio Pereira deklara komitmentu governu katak sei la aprova planu Woodside. Governu kaer nafatin mekanismu konaba negosiasaun nebe iha relasaun ho esplorasaun gas iha Tasi Timor establesidu ona iha akordu ho governu no kompania. Katak kompania
Woodside laiha autoridade unilateral konaba desizaun kanalizasaun no dezenvolvimentu
LNG.
“Maski Woodside no nia parseiru konsórsiu sira fó hatene ona kona-ba opsaun ne’ebé sira hakarak liu, kona-ba dezenvolvimentu kampu gáz iha Greater Sunrise, hanesan Plataforma Flutuante GNL ida, Timor-Leste hakarak dehan loloos de’it, katak sei la simu ka la apoia konseitu ida ne’e no planu tomak ne’ebé kait ho konseitu ne’e, ba agora no mós futuru,” dehan Agio liu husi komunikadu imprensa.
Alfredo Pires deklara katak progresu projetu Sunrise foin iha faze inisiál, ne’ebé sei dook tebes atu hetan kualkér aprovasaun kona-ba naran planu dezenvolvimentu ida. Woodside ho nia parseiru konsórsiu
sira seidauk fó resposta ba kestaun téknika pendente, ne’ebé instituisaun reguladora Autoridade Nasionál Petróleu (ANP) Timor-Leste nian husu ba sira.
Nia hatete Timor-Leste ho Austrália halo tratadu no akordu kona-ba dezenvolvimentu rekursu iha Tasi Timor ba povu rua ne’e nia benefísiu rasik. Nia dehan to’o agora Austrália hetan ona benefísiu barak husi Bayu Undan iha Tasi Timor laran, tanba ne’e mak to’o ona tempu atu kadoras gáz husi Greater Sunrise dada mai Timor-Leste.
Governu Timor-Leste sei kontinua halo planu no dezenvolve indústria petróleu ho gáz iha rai laran, buat ne’ebé konsidera hanesan aspetu esensiál tebes ba dezenvolvimentu estrutura ne’ebé kait ho ekonomia, no mós atu bele hasai timór-oan tomak husi moris-kiak.
Governu Australia rasik, liu husi ninia Embaixador ba Timor Leste Peter Heyward, rejeita informasaun nebe dehan governu Australia fo ameasa ba governu TL relasiona ho asuntu pipeline Greater Sunrise.
Embaixador Heyward dehan pozisaun Australia nian ba pipeline sei nafatin hanesan uluk katak desizaun tenki foti hamutuk liu husi negosiasaun.
“Australia nia pozisaun kona ba dezenvolvimentu iha kampu Greater Sunrise ne’e kleur ona, katak sai hanesan desizaun ida ba parseirus de negosius sira atu halo, nebe haktuir tratadu sira nebe halo entre Australia no Timor Leste,” dehan nia.
Nia dehan Australia sei kontinua konsulta nafatin ho Governu Timor Leste kona ba jestaun rekursus iha Tasi Timor nia laran.
Publiku iha TL iha deskonfia boot ba governu Australia iha interese maka’as kona-ba mina no gas ne’e fo benefisiu boot liu ba Australia. Maski sira esplora ona kampu balu mina no gas iha Tasi Timor sein fo centavos ida ba Timor Leste, Australia sei ‘rakus’ atu hetan benefisiu boot liu tan husi buat nebe loloos ne’e direitu povu Timor Leste nian.
Deskonfia Timor Leste nian sai maka’as liu tan bainhira Ministru Negosiu Estranjeiru Australia, Stephen Smith nebe antes ne’e halo ona planu vizita Timor Leste iha Maiu ne’e hodi koalia konaba asuntu Greater Sunrise (GS) ho governu Timor Leste, derepente adia planu ne’e.
Isu nebe nalekar katak MNE Australia kansela nia vizita tanba Primeiru Ministru Xanana Gusmao rejeita atu simu Mr. Smith.
Entretantu Embaixada Australia iha Dili fo razaun vizita ne’e adia tanba MNE Smith paritisipa aprezentasaun orsamentu tinan fiskal 2010–2011 nian ba iha parlamentu nasional.
Polemika ba asuntu GS mosu hafoin PM Xanana Gusmao hateten ba populasaun sira iha distritu Lautem katak governu Australia halo ona ameasa ba governu TL konaba asuntu pipeline ne’e. Xanana dehan katak governu TL la tauk ho ameasa Australia nian ne’e.
Partidu Fretilin nudar partidu opozisaun boot liu iha parlamentu deklara governu labele hatan deit ho deklarasaun oin-oin maibe tenki tahan no reforsu ba prosesu negosiasaun ho sira.
“Ita hotu hakarak apoia governu kona ba prosesu ida ne’e. Ne’e iha duni ita nia interese nasional. Nudar estadu ita tenke tahan diretamente ba desizaun Joint Venture Sunrise nian ho ita nia proposta negosiasaun tuir aspetu tekniku no juridiku,”deklara porta voz FRETILIN, Deputadu Jose Teixeira liu husi komunikadu imprensa.
Nia rekoñese katak iha 30 Maiu 2007 Ministru Rekursus Naturais Australia nian, Ian MacFarlane deklara katak Darwin lakon ona oportunidade atu dada kadoras. Woodside no sira nia joint venture tenke rona Timor-Leste nia proposta atu dada kadoras mai Timor Leste. Entretantu
Prezidente Republika Jose Ramos Horta iha sabadu liu ba afirma sei hein informasaun husi governu antes marka ninia pozisaun. Nia sei hein atu estuda asuntu ne’e molok fo komentariu. Horta nia nia pozisaun tuir nota husi entidade balu sei kontrariu ho governu nia hanoin tanba nia uluk deklara aseita namlele iha tasi laran.
Horta salienta liu tan katak governu tenki iha ekipa nebe seriu ba materia ida ne’e no labele foti desizaun hanesan demagojia no terorika. “Laos desizaun politika, maibe desizaun teknika no komersial,” dehan Horta ba ajensia Lusa.
Tuir estimativa, kampu Bayu Undan iha rezerva maizumenus tonelada millaun 175 gas petroleu likidu (LPG) millaun 229, barris de crude no 66 miloens de toneladas de gas natural (LNG), nebe ekivale ba 1,05 mil miloens de barris de petroleo. Sunrise, ne’ebe agora sai polemiku ne’e, sei sai dobro (dua kali lipat) ba produtu nebe atu explora katak 300 miloens de barris de condensado e 177 miloens de toneladas de LNG, nebe koresponde 2,05 mil miloens de barris de petróleo.

Sem comentários: