JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

27 de janeiro de 2011

KSTL : Politika Ba Empregu Zero

DILI – Timor Leste ukun an tinan ualu ona, politika ba empregu seidauk iha. Iha parte ida ita hakarak redus numeru kiak maibe ita la halo politika ida nebe di’ak atu bele kria empregu ida nebe diak ba timoroan sira.
Ida ne’e mak rezumu hanoin husi Prezidente Konfederasaun Sindikatu Timor Leste (KSTL) Jose da Conceição da Costa, kona-ba polítika nasional ba empregu nebe to’o ohin loron governu foin halibur ideia husi parte hotu atu bele kria lei ba empregu nian.
Iha semana liuba, governu liu husi Sekretariadu Estadu Formasaun Profesional ba Empregu (SEFOPE)
hamutuk ho organizasaun internasional ba traballador (ILO) halo kolokiu interministerial nebe konvida diretor sira husi ministeriu tomak hodi fo ideia ba malu oinsa kria politika nasional ba empregu ho lei ida nebe valoriza timoroan sira iha vida empregu.
“Ita restaurasaun ukun an tinan ualu ona, politika ba empgeru iha nebe? La iha. Zero!” katak Jose ba Business Timor bainhira husu nia hanoin kona-ba workshop loron rua iha Hotel Arbiru nebe KSTL mos partisipa.
Tuir nia hanoin, atu hatun numeru kiak, politika nebe tenke halo maka kria empregu ba ema, no politika
tenke klaru.
“Iha parte ida ita dehan atu redus numeru kiak, maibe ita la halo politika ida nebe diak atu bele kria empregu ida nebe diak ba ita nia ema forsa laboral, oin nusa mak atu tun husi kiak?” nia kestiona.
Prezidente KSTL ne’e hatete katak governu Timor Leste seidauk iha seriedade atu hatun liña pobreza
(kiak) tanba kampu servisu nebe minimu tebes iha nasaun ida ne’e.
“Populsaun Timor agora ita bele dehan katak metade mak moris iha liña pobreza nia okos. Agora ita nia governu trasa ona planu esratejiku atu redus kiak, mais agora redeusaun de pobreza ne’e oin nusa?” dehan iha nia knar fatin Kolmera, semana kotuk. Tuir nia katak timoroan atu sai husi kiak ne’e primeiru tenke iha empregu lai no segundu nia salariu, kondisaun servisu tenke diak. Empregu deit seidauk sufisiente kuandu ninia salariu ki’ikoan maibe vida karun.
Nia dehan tuir loloos empregu iha Timor ne’e iha. Maibe tanba governu mak laiha politika ida klaru kona ba empregu ninian, la iha seriedade no la konsidera kestaun empregu ne’e importante, entaun maske ita timor iha soin barak timoroan la hetan servisu.
“Ita hare ita nia Tasi Timor ne’e ita bele dehan bele absorve ema rihun sanulu. Nee signifika katak la’os ita mesak mak atu halo servisu iha neba maibe presiza netik ema timoroan rihun lima ida hanesan ne’e. Maibe ida ne’e laiha, ema timoroan nebe agora servisu iha neba ema deit la to’o sanulu mak servisu iha neba,” katak Jose informa.
Nia dehan se governu iha duni seriedade atu hatún numeru dezempregu, tenki iha asesu ba mina matan Bayu Undan. Maski halo joint venture, bele akumula timoroan barak ba servisu iha neba tanba rikusoin ne’e timor nian.
“Maibe tanba ita nia polítika awal ne’e mak buat ne’e la tau konsiderasaun iha neba,” nia hatete.Nia mos temi setor sira seluk nebe atu fo servisu ba timoroan maibe ema sira seluk husi rai liur mak mai servisu hotu.
“Ita ne’e la’os kategoría husi nasaun nebe simu ema. Ita ne’e tuir loloos nasaun nebe haruka ema ba servisu iha liur tanba ita nia numeru dezempregu ne’e as, kampu de servisu ne’e seidauk barak, tuir lolos estadu tenke halo buat ida ne’e atu redes (ema husi liur),” dehan presidente KSTL ne’e.
Nia dehan maski ohin loron Governu Korea fo ona ajudu mai Timor Lorosae hodi haruka timoroan sira ba servisu iha Korea maibe ida ne’e mos la signifika katak numeru dezempregu atu komesa tun. Timoroan sira nebe ba servisu iha neba bele hatama duni osan mai ita nia nasaun maibe osan barak mos sei la mai iha ita nia rain.
Ho prolema hirak ne’e, KSTL sujere ba orgaun kompetente atu identifika setor sira nebe estratejiku atu loke kampu servisu iha setor privadu hanesan mina, turismu, agrikultura,konstrusaun no sira seluk tan.
Nia dehan atu defini polítika ida nebe diak presiza reve fali polítika ida nebe hatama ema husi rai liur tenke hapara.
“Se ita reve fali polítika ne’e no halo ema kahur masa no dasa rai labele tama mai entaun joven sira komesa tama iha sira nia fatin atu nune bele hamenus numeru dezempregu ne’e,”dehan nia.
Jose temi katak tinan-tinan numeru angkatan kerja (forsa laboral) aumenta husi 20.000 to’o 25.000. Total forsa laboral ne’e agora iha 380.000 nebe ema sira ne’e ho idade 18 to 60.
“Agora ita nia lei sei defini deit maka idade minimu maibe idade masimu ne’e lei seidauk iha,”dehan nia.
Nia dehan maske durante ne’e KSTL sempre halo deskute ba relasaun servisu hirak ne’e maibe governu no parlamentu rasik la fo atensaun.
Presidente KSTL mos informa kona-ba emprezariu internasional sira durante ne’e ladun iha atu investe
iha rai ida ne’e tanba la iha kepastian hukum husi governu ida ne’e.
Tanba ne’e KSTL mos sujere tan ba governu atu haree konaba investimentu estranjeiru nian. Tuir nia hatene, ema emprezariu sira komplain barak katak sira atu mai investe iha timor maibe atu hetan deit legaliza ba nia estatutu deit mos kleur tenke hein to fulan neen(6). Tanba ne’e kompania boot sira husi rai liur sei la brani atu mai halo investimentu iha Timor. (Joanico D.Guterres)

Sem comentários: