JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

14 de junho de 2011

Distribuisaun Jornal Ba Oecusse Hasoru Difikuldade ba Transporte

Oe-cusse – Distribuisaun jornal nebe durante nee governu halao kooperasaun ho media haat husi nasional hanesan Jornal Nacional Diario (JND), Tempu Semana (TS), Timor Post (TP) no Suara Timor Lorosae (STL) ba distritu enclave Oecusse sei hasoru difikuldade ba transporte.
Distribuisaun depende ba transporte tantu maritima (ro) husi Dili ba Oecusse semana ida dala rua no distribuisaun rai-maran husi Oecusse Vila ba to’o subdistritu sira no suku sira sempre tarde. Maski nune’e lider komunitariu sira iha distritu ne’e kontente bele asesu informasaun husi jornal nebe fahe gratis.
Atu hadia no buka solusaun oinsa distribuisaun jornal sira la’o diak, administrador distritu Oecusse, Jose Tanesib Anuno halo sorumutu integradu ho administrador subdistritu sira hanesan subdistritu Nitibe, Oesilo, Pantemacassar no reprezentante administrador sub-distritu Pasabe inklui xefe departementus sira iha salaun adminstrador distritu Oecusse, Kuarta (01/06).
Orlando da Conceicao nudar xefe departementu komunikasaun sosial katak objektivu husi sorumutu ida nee atu halo monitorizasaun ba sirkulasaun jornal sira nebe durante nee governu servisu ho nain ba emprezariu media sira hanesan STL, JND, Timor Post, no Tempu Semanal.
Nia dehan iha trimestral oin mai nee bele hadia sistema distribuisaun nebe durante nee lao ona.
Iha opourtunidade hanesan administrador Jose Anuno informa katak, sorumutu ida ne’e importante teb-tebes tamba Oecusse dok husi rai kota Timor Leste (TL), nudar enclave difikuldade teb-tebes para atu hetan ka aksesu informasaun.
“Problema ita infrenta beibeik depois governo halo intervensaun oinsa para hatan implementasaun husi komunidade. Husi ida ne’e maka husi Estatal hari sede suku iha distritu hot-hotu ita tau parabola ba iha suku hotu-hotu para sira asesu informasaun ba Timor Leste nian liu husi notisias,”nia hateten.
Nia informa katak agora daudauk iha mos parabola balun aat tan anin no aat tamba problema teknis. Kona ba TVTL ne’ebe tama iha ne’e iha 2009 harii, 2010 operasaun maibe tan problema ahi mate moris tan mina. Kona ba radio hetan no aksesu duni maibe dala ruma lakon mosu.
Kona ba jornal sira ne’ebe mai iha distritu, depende transporte mai husi Dili semana ida dala rua semana ida dala ida no depende husi nasional haruka. Entaun atu distribui dalaruma semana rua nian butuk hamutuk tamba barak liu mai dala ida labele atu aksesu informasaun, tamba presija tempu naruk.
Administrador subdistritu Pante Macassar Gonsalo Eko katak nia aksesu informasaun iha jornal tamba jornal tama no hetan bei-beik maibe tau iha sira nia edifisiu. Nia agradese ba UNMIT tamba ajuda fahe jornal ba suku sira iha sub-distritu Pante Macassar nia laran.
“Ba oin ita hanoin oinsa buka tan ema ida para distribui jornal ba to’o suco sira iha baze, tamba Oecusse dala ruma lakon informasoes barak, radio dala ruma aat, televisaun mos dala ruma aat, entaun jornal mos lalika sirkula iha vila Pante Macassar deit maibe bele sirkula iha area rurais nebe difisil tebes hetan informasaun. Tamba informasi ne’e importante duni hodi nune’e komunidade sira hatene saida maka akontese iha ita nia rai laran,”nia hateten.
Tiur observasaun reprezentante adminstrador sub-distritu Passabe Grasiano Fuka katak durante ne’e jornal Tempo Semanal nia servisu maka la’o diak tamba iha transporte (motor), hala’o servisu to’o distritu Passabe, nomos tama iha area rurais sira.
“Informasaun povu senti duni, maibe kona ba jornal Diario Nacional, Timor Post no STL sirkula duni mas dala ruma tarde tamba iha tempu udan transportasaun ba Pasabe susar tebes, entaun balu tarde uitoan,” nia hatete.
Iha opourtunidade hanesan adminstrador subdistritu Nitibe, Eurico Bobo hateten katak jornal DN, STL no Timor Post mai duni iha sub-distritu Nitibe maibe tamba deit transporte ba neba difisil tebes entaun dala ruma tarde maibe ida nee la iha problema, naran katak jornal bele to’o para povu hetan asesu.
Nune’e mos administrador sub-distritu Oesilo, Alberto Punef Nini rekoñese jornal tama duni iha ninia edifisio maibe dala ruma lori mai lubuk ida entaun atu fahe mos sempre lori tempu maibe durante durante nee journal ba duni.
Iha opourtunidade hanesan responsabel sirkulasaun journal STL, Diario Nasional no Timor Post distritu Oecusse, Joseph Koa iha ninia intervensaun hateten katak, jornal nebe mai iha distritu Oecusse depende deit ba transporte maritima hanesan iha fulan Februari tinan 2011 foin maka aloka mai iha distritu Oecusse iha dia 13 Marsu 2011 bain hira ro pulau Sabu halao operasaun mai distritu Oecusse.
“Ami nia sistema distribuisaun journal DN, STL no Timor post iha distritu Oecusse ho modelu tolu mak hanesan haruka diretamente ou tau iha adminstrador sub-distritu sira, fahe direitamente ba xefe suco sira iha sira nia uma ou hasoru iha dalan ou iha seremonia ruma sempre fahe jornal no haruka liu husi xefe suco sira nia reprezentante depois maka konfirma ho xefe suco sira bain hira hasoru iha fatin nebe deit katak hetan ona jornal nebe foin dadauk haruka ba ka lae,” nia hateten.
Nia mos afirma katak, durante nee sirkulasaun journal ba xefe suco sira difikuldade duni iha transportasaun husi kapital ba area rurais tamba kondisaun estrada iha tempu udan susar maibe iha nee sempre buka dalan haruka liu husi sira nia reprezentante.
Xefe suco Costa, Aleixo Abi agradese ba governu nebe apoio informasaun liu husi media sira haruka jornal mai iha sira nia suco hodi nune’e povu bele hetan asesu informasaun. Nia agradese mos ba Joseph koa nebe durante nee servisu makas hodi espaila informasaun liu husi journal nebe haruka mai husi nasional.
iha sorumutu nee rasik reprezentante husi adminstrador sub-distritu Pasabe, Graciano Fuka nudar oficial governu lokal Pasabe fo sujestaun ba resposabel sirkulasaun journal husi nain emprezario sira atu halo mos lista distribuisaun no fo kopia ida kada trimestral hodi nune’e maski haruka liu husi reprezentante mos bele iha indikasaun katak jornal to’o duni iha sub-distritu no xefe suco sira.
Iha opourtunidade hanesan xefe departementus sira mos husi ba governu atu kada departementu iha distritu Oecusse mos bele hetan jornal gratuito tamba iha Oecusse agora adminstrador distritu, sub-distritu no xefe suco sira hetan nusa maka xefe departementu sira mos la bele hetan.
Agustino afulit nudar CDO Nitibe husu mos atu jornal nebe agora dadauk sirkula iha Oecusse governu hanoin tok atu bele estudante oan sira hahu husi ensino pre- primaria, secundario to’o secundaria bele hetan mos jornal sira nee hodi akompania informasaun nebe lao iha rai rai laran, liu-liu profesor no alunus sira iha kada eskola. (KO-1)

ONG BIFANO Hanaruk Apoiu ba Agrikoltor Suku Bobometo

Oe-cusse – Organizasaun la’os governamental lokal Binifu Faef Nome (BIFANO), semana liuba halo lansamentu ba programa kontinuasaun apoiu agrikoltor sira grupu Saben, Binoni, suku Bobometo sub distrtitu Oesilo.
Xefe BIFANO Jacinto Mala hafoin lansamentu ba programa kontinuasaun nee iha deklara ba jornalista sira katak, atividade nebe halao durante ne’e maka hanesan halo toos teras sering, hakiak animal, promosaun saude, kuda plantasaun industria iha to'os permanente, inklui rai no empresta osan.
Mala informa katak, apoiu nebe maka halao iha grupu Saben, Binoni hahu tinan tolu ona konsege fo treinamentu no akompañiamentu ba membru grupu 50 iha area ekonomia, saude ijiene, no agrikultura.
Nia hateten, durante implementasaun program ne’e, membru grupu sira hatudu antesiasmu maka'as hodi hola parte iha atividade refere tamba ne’e maka sira kontinua apoiu.
Iha fatin hanesan, Xefe Grupu Saben Binoni, Abilio Oki katak ho apoiu programa ONG lokal ne’e, sira nia parte konsege hari’i sentru enkontru, to’os permanente no hetan ona osan US$3.000,00 liu husi rai no empresta osan.
Entretantu Administrador Distritu Oecusse, Jose Tanesib Anunu katak governu lokal sempre fo motivasaun ba grupu agrikultor sira nebe formadu husi Parseiru Serbisu lokal, nasional no interansional hodi nune’e kontinua sira nia programa atu nune dezenvolve ekonomi famila komunidade nian.
Atividade lansamentu iha suku Bobometo ne’e prense ho dialogu no oferese material desportivu balu husi Administrador Oecusse ba juventudi Aldeia Saben Sucu Bobometu Sub distritu Oesilo atu komunidade sira hafoin halao servisu bele mos halo animasaun ba atividade desportu nian iha sira nia bairo ka suku laran.
Tuir observasaun media ida nee iha terenu hatudu katak, grupu agrikultor sira iha suku Bobometo kontenti ho kontinuasaun programa ida nee ba sira nia suku atu fasilita diak liu tan servisu nebe durante nee sira mehi atu sai boot no buras liu tan iha futuru.(KO-1)

Masin-Fatuk iha Laga Potensia Industria nebe Governu Seidauk Hanoin

Baucau – Masin-fatuk nebe iha subdistritu Laga, distritu Baukau potensia boot tebes atu sai industria masin ho eskala boot tanba tinan –tinan povu iha area ne’e hetan rezultadu masin tonelada 200 to’o 300. Infelizmente, governu to’o ohin loron nunka hanoin atu fihir potensia masin ne’e hodi estabelese industria masin nune’e bele redus ona masin importasaun husi rai liur.
Antonio Jose Cunha, dosente paralelu Institute of Business (IOB) Baucau fo hanoin ba governu tenke estabelese industria masin iha Laga atu nunee Timor Leste bele produs masin rasik sein depende deit ba masin importasaun.
“Masin Laga hanesan produtu lokal ka rikusoin jeral timor nian liu-liu povu sira iha Laga neba, ministeriu kompetente tenke estabelese industria ida hodi bele halo produsaun ba masin nebe mak iha, ” Antonio Jose Cunha hatete semana kotuk (03/06) .
Tuir nia, bainhira Governo Timor Leste la esplora masin iha Laga ne’e ho didiak, nunka fo benifisiu ba povu. Tanba ne’e ministeriu kompetente liu-liu ministeriu turismu komersiu no industria tenke iha planu nebe diak hodi bele produs masin ne’e.
“Buat nebe estadu tenke hanoin liu-liu ministeriu kompetente husi MTCI ninian halo planu nebe diak kona ba masin fatuk hodi bele produs deit ona masin iha Timor Leste,” nia hatete.
Tuir Cunha, se governu Timor Leste mak halo produsaun masin fatuk refere, fo impaktu positivu barakliu ba povu sira nebe mak hela besik iha area ne’e tanba bele loke kampu servisu no povu Timor Leste sei la presiza tan masin importasaun husi rai liur tanba produs rasik ona masin iha rai laran.
“Sai perguntas boot ba governu liu-liu ministeriu kompeteti iha tiha ona planu ka programa hanesan (atu hari industria masin) iha ona ka lae?” nia kestiona.
Tuir nia haree, governu durante ne’e ba halo deit identifikasaun ba fatin-fatin sira nebe fo deit produtu –produtu diak ba komunidade maibe laiha iha asaun konkretu atu bele estabelese minimal industria kiik oan ida hodi bele halo produsaun ba masin nebe iha atu ema ka komunidade sira labele foti tuir sira nia hakarak deit. Governu Timor Leste tenke halo investimentu labele iha planu deit laiha asaun konkretu ruma.
“Se governo hare masin ida ne’e hanesan daya tarik ida governo tenke halo buat ruma, labele fa’an fali ba ema husi rai liur sira mak mai sosa ho folin baratu, depois sira eksporta ba rai liur depois lori fali mai sira faan ho folin karun timor hetan rugi hira ?” nia kestiona.
Nia fo hanoin katak bainhira masin fatuk iha Laga ne’e husik hela deit hanesan nee, aban bainrua ema investidor sira husi rai liur bele aproveita fila fali hodi bele hetan lukru nebe sai maka’as , maibe timor oan sira nafatin la hetan benifisiu.
Bainhira masin ne’e produs ho didiak bele sai masin ida nebe mak iha kualidade, loas deit uza iha rai laran maibe mos bele halo eksportasaun ba iha liur.
Nia fiar katak bainhira masin-fatuk iha Laga ne’e promove didiak, masin sira ne’e laos produs ba deit povu Timor Leste maibe bele mos halo esportasaun ba iha rai liur tamba produtu hotu-hotu iha nasaun ida-idak ho ninia karakteristiku rasik.
Entretantu Administrador Subdistritu Laga Francisco da Silva hatete masin iha Laga ne’e tinan-tinan sempre fo nia rezultadu diak maibe komunidade sira mak bain-bain ba raut hodi ba faan iha Mercado Baucau.
“Komunidade sira mak ba raut hodi mai fa’an iha Baucau no mos hodi ba fahe ba iha distritu 13 liu-liu oan kiak sira nebe hela iha orfonatu padre sira nian,” dehan Administrador Subdistritu Laga.
Nudar Administrador nia husu ba governu liu-liu ministeriu kompetente atu bele hare no tau inisiativa ba masin-fatuk iha Laga ne’e hodi bele hari industria ki’ik ida iha fatin refere.(R3)

Transforma Area Industria iha Futuru TL Tau Esperansa ba Xina

DILI – Timor Lorosa’e agora daudaun buka hela maneira sira oinsa bele transforma dezenvolvimentu area ekonomika husi dependente ba importasaun sasan husi nasaun seluk sai nasaun sentru ba transformasaun industria. Atu realiza mehi hirak ne’e estadu buka nasaun sira seluk nebe nia ekonomia avansadu tebes, ida mak Republika Popular Xina nebe fo apoiu maka’as ona ba dezenvolvimentu Timor Lorosa’e durante sai rai ukun rasik an.
Ida ne’e mak impresaun nebe mosu bainhira Presidente Konselhu Konsultivu Republika Popular Xina Edmund Ho Hau Wah vizita mai Dili semana liuba hodi hasoru malu ho lideransa estadu Republica Democratica de Timor-Leste, hahu husi Presidente Republika Jose Ramos Horta, Primeiru Ministru Jose Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão, no Presidente Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo.
Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu João M. Gonçalves Ba jornalista sira hafoin remata enkontru ho Edmund Ho Hau Wah ho ninia delegasaun iha Palcio do Governo hatete ho vizita emprezariu husi Xina ne’e TL buka hametin liutan apoiu Xina nian iha area ekonomika.
Ho vizita Edmund Ho ho nia delegasaun ne’e, katak Joe, TL hetan vantajen barak. Iha futuru, tuir Joe Gonçalves, TL atu sai hanesan sentru prosesamentu industria transformador iha rai laran.
“Tanba Timor Leste atu asesu ba merkadu internasional no transformasaun industria, Timor Leste sei hetan investimentu boot husi emprezariu Xina hodi loke industria tranformadores iha Timor hodi eksporta ba rai li’ur,” nia hatete ba jornalista sira.
Governu fiar katak vizita Edmund Ho mai TL hanesan vizita ida ne’ebe importante tebe-tebes tanba lori mos emprezariu lubuk ida hodi hare ba oportunidade bele mai investe iha Timor Leste.
Atu hametin liu tan apoiu liliu investimentu ekonomia husi Xina, iha nia vizita ne’e, Edmund Ho sujere ba governu Timor Leste (TL) atu estabelese eskritoria ida iha Dili ba kooperasaun ekonomia nasaun Timor Leste ho Republika Popular Xina.
“Xefe delegasaun ne’e fo sujestaun ba governu Timor Leste atu estabelese eskritoriu ida ba koperasaun ekonomia ninian entre Xina ho Timor Leste,” Joe informa.
Ministru ne’e hatete, ideia Presidente Konsellu Konsultativu Republika Popular Xina ne’e, Primeiru Ministru TL Xanana Gusmão simu no hatete katak ideia refere hanesan ideia ne’ebe diak.
“PM Xanana fiar katak estabelese eskritoriu refere hanesan pasu ida atu bele hametin liu tan kooperasaun ekonomia entre nasaun Xina ho Timor Leste,” haktuir Gonçalves.
Enkontru ne’ebe hala’o besik oras ida nia laran ne’e, Primeiru Ministru Xanana Gusmão husu apoiu ba Xina atu timoroan sira hetan treinamentu kapasitasaun esperensia iha area hospitalidade turizmu iha Xina.
Ajudu Xina nian durante ne’e iha TL mak hanesan fo ajuda iha area saude, edukasaun, agrikultura no iha area infraestrutura nian hanesan halo konstrusaun ba Palacio Presidente Nicolau Lobato, konstrusaun uma Polisia Militar, konstrusaun Ministeriu Negosoiu Estranjeiru no agora daudaun halao hela konstrusaun ba eskritoriu Ministeriu Defeza.
Iha fatin hanesan Ministru Agrikultura no Peska Mariano Asanami Sabino hatete ajuda Xina nian mai iha area agrikultura agora daudaun mak fini hare hibrida.
“Servisu hamutuk iha parte agrikultura Timor Leste ho Xina agora daudaun ita iha produsaun hare nian ne’ebe foka liu ba hare hibrida ne’ebe mak iha akordu ho governu anterior ne’ebe implementa husi tinan 2007 to’o mai 2009. Iha tinan ne’e TL hasae produsaun hibrida iha distritu Manatutu, 2010 haluan tan ba distritu lima ne’ebe aumenta tan maibe uitoan,” hatete Mariano.
Tuir nia, Timor nia problema mak ba futuru presiza halo kapasitasaun ba funsiunariu MAP ninian liuliu oinsa mak atu habarak fini tanba durante ne’e TL dependente deit ba fini husi li’ur. Fini hibrida ida ne’ebe ninia kulaidade diak,maibe ne’e ba deit agrikultor sira ne’ebe orienta ona ba merkadu. Nia dehan povu sira ne’ebe mak iha natar ne’ebe boot no hakarak orienta ba bisnis governu bele fo asistensia.
Iha parte ida TL sei kontinua ho hare Nakroman ne’ebe TL rasik habarak. “Ba futuru TL mos iha fini rasik laos deit hibrida maibe ita hakarak servisu hamutuk ho Xina atu set up mos sentru fini ba futuru, laos deit hare maibe iha area holtikultura no buat seluk tan,” Mariano hatete.
Iha mos hanoin atu servisu hamutuk ho Xina iha jestaun irigasaun no jestaun mota, tanba ho Japaun mos TL halo hela ida ne’e no konsistensia Japaun apoiu ita mos lao hela.
Ho Xina, tuir Mariano, atu hare liu oinsa mak atu aproveita halo jestaun ba bee no ba mota. Xina prontu atu apoia ba futuru sei hare fali akordu foun sira ne’ebe relasiona ho setor sira ne’e. Hanoin mos katak sira fo modelu agrikultura Xina ne’ebe hetan imprestimu osan uitoan hodi bele dezenvolve setor agrikultura.
Ministru Agrikultura ne’e informa katak Xina mos fo hanoin ita bele hare modelu sira iha Hongkong no iha Makau atu oinsa servisu ba oin diak no ita rasik mos kria ona banku dezenvolvimentu nasional ne’ebe bele fo emprestimu ba empreza ki’ik iha setor agrobisnis.
“Ita hakarak ba iha ne’eba no ita mos konvida ita nia setor privadu sira liuliu ba iha agrobisnis ba iha holtikultura nian tanba holtikultura produsaun ida ne’ebe diak tebetebes no ba mos pekuaria no peska,” nia hatete.
Ministru ba peska nia ne’e aumenta katak dezenvolvimentu ba tasi ibun no rekursu tasi laran sei iha potensia boot ba bisnis ba futuru. Nia informa katak agora daudaun iha Kom, Lautem la’o hela husi emprezariu liur maibe governu konvida empreza lokal sira atu tama mos iha parte ida ne’e.
Enkontru reprezentante husi governu Xina ho governu Timor Leste ne’ebe halao iha Palacio do Governo ne’e partisipa husi Primeiru Ministru Xanana Gusmão, Ministru Agrikultura no Peska Mariano Asanami Sabino, Ministru Infraestrutura Pedro Lay no Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu João Gonçalves.
Alende hasoru malu governu, delegasaun Edmund Ho mos halo vizita kortezia ba iha Parlamentu Nasional.
Hafoin remata vizita kortezia bainaka husi Xina ne’e, Presidente Parlamentu Nasional Fernando Lasama de Araujo husu ba governu atu fo fiar ba emprezariu Xina hodi aselera dezenvolvimentu nasaun foun ne’e.
“Vizita sira nian mai hanesan vizita kortezia maibe ami mos kolia buat barak, kolia mos konaba relasaun Xina ho Timor, tanba desde uluk no sira mos hakarak atu partisipa mos iha konstrusaun iha Timor,” Lasama hatete.
“Hau mos agradese ba embaisador iha ne’eba (Xina), tanba sira mak Xina mai Timor no oinsa mak atu dezenvolve nasaun ne’e ba oin.”
Iha vizita kortezia ne’e delegasaun husi Xina mos hatete sira prontu atu dezenvolve Timor Leste.
“Sira nia kompainia bobot sira iha ne’eba mos sempre prontu atu ajuda Timor Leste. Tanba ne’e governu mak tenki fo ninia planu annual,” hatete nia.
“Se ita hola desizaun politika lolos tinan ida ho balun ita bele hadia estrada Timor laran tomak tanba iha Xina ne’eba ne’e fulan tolu deit sira hadia, auto estrada (jalan tol) kilometru atus resin,” hatete Lasama.
Tuir nia katak Xina iha ema ne’ebe tekniku diak tanba ne’e nia sujere ba governu atu loke odamatan ba Xina hodi aselera dezenvolvimentu TL.
“Hau sujere katak ita hakrak buat aselera,aselera dezenvolvimentu mais ho kualidade diak,” hatete Lasama.(R1)