OE-CUSSE—Povu alemanha liu husi escola Pre-Mari Toenisvarst nebe representa husi Jenifer Braun oferese ekipamentu eskola pre-sekundaria nian hanesan materia informativu, armari, livru, pasta, komputador, no sasan desportivu nian.
Kooperasaun entre eskola pre-sekundaria iha Oesilo, Oecussi, Timor-Leste no eskola pre-sekundaria iha Toenisvorst, Alemanha hahu iha Marsu 2010 wainhira estudante sira troka karta atu sira kouinese malu.
Anteriormente, Jennifer Braun, nebe servisu iha Timor-Leste durante tinan tolu (3) no ultimamente iha Ministerio Economia e Desenvolvimento nebe visita eskola durante viagem ofical. “Pontu importante iha katak kooperasaun ida ne’e inisiativa privadu, tama iha ideias atu enkoraja komunikasaun entre estudante sira iha Timor-Leste,” nia dehan.
Baseia ba interese husi parte nain rua, Jennifer fo apresentasaun iha Alemanha fulan Abril nia laran atu esplika lolos konaba situasaun iha Timor-Leste. Nia fokus ba kondisaun ho respeitu ba material eskolar hanesan livrus sira no material aprendizajem ba lingua Tetum no Portugues no kondisaun moris ba estudante sira hanesan armari no pasta.
Estudante pre-sekundaria iha Alemanha komprende katak iha Oe-Silo sasan balun la iha. Sira deside atu organiza eventu iha Alemanha no buka apoiu finanseiru. Iha fulan Novembru 2010, Jennifer simu $5000 ho pedidu atu organiza sasan nebe adequadu no nesesariu ba eskola iha Oe-silo.
Hamutuk ho apoiu husi Representante Ministeriu Economia no Desenvolvimento iha Oe-Cusse, Jennifer konsege finaliza lista de compras no organisa eventu de entrega ohin loron. Tama mos atu rekuinese katak Sekretariu Estadu Juventude no Desportu fo kontribusaun rede voli ball ida no bola sira atu aumenta tan bola no rede sira nebe mai husi fundu Alemanha nian.
Hamutuk ho apoiu husi Kooperasaun Alemania-Timor-Leste (GTZ), Jennifer konsege transporta sasan iha ro husi Dili to’o Oe-Cussi no mos to’o eskola iha Oe-Silo. Jennifer mos sente haksolok katak finalmente nia bele entrega desejos no a boa vontade husi estudante sira iha Alemanha ba estudante sira iha Oe-Silo. Kooperasaun ida ne’e bele kontinua tanba interkambio interkultural hanesan meio ida diiak atu aprende husi mundo no konaba valor sira iha estranjeiru.
“Agora hau hare se’i iha falta buat barak hanesan menus aksesu be,e mos, kondisaun salaun enkontru ne’ebe la diak. Tamba ne’e ba oin ami nia parte sei apoiu nesesita nebe maka estudante sira persija,” Jenifer Braun hateten ba Jornal Business Timor iha Eskola Pre-secundari Oe-silo.
Entretantu, Daniel Maunu Xefi Inispesaun Edukasaun Regional Oe-Cusse hateten iha serimonia ida ne’e entrega ekipamentu atu apoiu ita iha tempu aprendizajem. “Iha serimonia ne’e koalia liu kona-ba oinsa atu hametin ligasaun ho ita nia parserus sira atu nune apoiu ita nafatin iha futuru liu–liu iha area edukasuan ninian,” nia hateten
Iha fatin hanesan, Diretur Eskola Pre-Sekundario Publiko Oe-Silo Anacleto Tolan Senti orgulho no agradese ho apoiu husi povu Alemanha tanba ekipamnetu sira ne’e eskola seidauk iha.
“Hau nudar Directur da Eskola Presecundaria sente orgulhu tebe-tebes tanba ohin loron Eskola ida ne’e hetan apoiu barak mai husi ita nia parserus husi rai liur ne’ebe maka apoiu ita nia prosesu dezenvolvimentu iha area Edukasaun liu –liu iha Oe-silo atu kompleta fasilidade Eskola nian,” Anacleto hateten.
Sorin seluk representanti inan aman estudantes Fransisco de Sousa husu atu kontinua ajuda tamba eskola refere menus tebes fasilidades li-liu kondisaun dormitoria. Tuir Fransisco katak iha fatin dormitoria no salaun enkontru kondisaun ladun diak hanesan mos be’e ba haris fatin la iha, dapur ne’ebe klot, hodi nune ami tein deit iha ai mahon nia okos. (KO-1)
6 de junho de 2011
Suspetu Falsifikasaun Dadus Idozus Tama Prizaun
OE-CUSSE—Tribunal Distritu Oe-Cusse hamonu sentensa ba suspeitu nain haat nebe halo falsifikasaun dadus idozus maka Mateus Punef hetan prizaun tinan tolu no suspende ba tinan lima, Henrique do Santos Cunha prizaun tinan tinan tolu suspende ba tinan lima, Alberto Ena prizaun tinan rua no suspende ba tinan tolu no Batista Tafin hetan liverdade.
Julgamentu nebe halao iha loron 26 de Maiu de 2012 nee preside husi juis Alvaro Freitas akompainadu husi husi defensor publiku Calistu Tout, Raimundo de Fatima Efi, no Afonso Lopes husi Ministeriu Publiku nee fo sentensa tanba suspitu nain haat nee halo falsifikasaun dadus maka sertidaun baptismu maibe laos sertidaun original ne'e sei mamuk sidauk iha asina tura ruma no muda tinan iha kartaun eleitoral.
Juis hatete, ida ne’e tuir lei Indonesia no Timor Leste kontra lei 302 no pena tinan tolu no falsifikasaun eleitoral kontr alei 304 alinea rua no artigu 34 pena fulan ida to’o tinan lima. Desizaun nebe foti husi tribunal mai husi akuzasaun husi testamunha nain 36.
Kona ba kaju nebe hamonus entensa ba suspeitu nain haat ebe husi xefe Suku Bobometo, Batista Tafin, sai hanesan mos arguido ida. Nia mos hetan absoluta libre total tamba nia hanesan ema ida la hatene buat ida, la hatene hakerek no la hatene lee. Buat sira nee akontese nia hakarak atu dezenvolve nia povu iha Suku Bobometo maibe la konsege halo tamba kanselamentu husi estadu husi Distritu Oe-Cusse nian.
“Baptista Tafin livre husi kazu ida ne’e tanba nia le’e o hakerek la hatene. Kona ba ami nain tolu ida hetan tinan rua ba tinan tolu (Albertu Ena) nee halo suspensaun prizaun preventiva durante tinan tolu iha liur. Depois hau ho Hendriqui hetan suspensaun prisaun preventiva durante tinan tolu ba tinan lima halao iha liur,” dehan Mateus Punef depois de rona desizaun Tibunal iha Tribunal Distrital Oe-cusse (26/5/2011).
Nia hatetne katak durante iha prosesu prisaun preventiva nee ita la bele komete iha krime, hanesan foin dau-dauk nee. “Kona ba visaun nee hau hanoin inklui hanesan hakmaan ami tamba buat hotu-hotu ita temi dehan katak krime. Tamba nee ami hare uza lei husi Indonesia nian, lei Timor leste nian. Tiur lolos lei Indonesia nian ita tenki tama ba komarka mais ba fali lei Timor Leste nian fo kmaan, ami bele halao iha liur deit duranti tinan nebe ohin fo mai ami.”
Mateus Punef akresenta liutan katak iha parte seluk ami mos sente triste uitoan tamba husi ami nia diresaun ho MSS nian mai liu ba diresaun nasional siguransa sosial nian fo desizaun tamba hakotu no kansela ami nia kontratu durante tinan ida ho balu.
Tuir tribunal katak la husu fali osan kobransa ou kontribuisaun husi povu iha tempu ne’eba ita boot sira halo maibe iha tempu ruma sira hakarak husu sujere se’i halo fali prosesu sai hanesan keixa ida. (KO-1)
Julgamentu nebe halao iha loron 26 de Maiu de 2012 nee preside husi juis Alvaro Freitas akompainadu husi husi defensor publiku Calistu Tout, Raimundo de Fatima Efi, no Afonso Lopes husi Ministeriu Publiku nee fo sentensa tanba suspitu nain haat nee halo falsifikasaun dadus maka sertidaun baptismu maibe laos sertidaun original ne'e sei mamuk sidauk iha asina tura ruma no muda tinan iha kartaun eleitoral.
Juis hatete, ida ne’e tuir lei Indonesia no Timor Leste kontra lei 302 no pena tinan tolu no falsifikasaun eleitoral kontr alei 304 alinea rua no artigu 34 pena fulan ida to’o tinan lima. Desizaun nebe foti husi tribunal mai husi akuzasaun husi testamunha nain 36.
Kona ba kaju nebe hamonus entensa ba suspeitu nain haat ebe husi xefe Suku Bobometo, Batista Tafin, sai hanesan mos arguido ida. Nia mos hetan absoluta libre total tamba nia hanesan ema ida la hatene buat ida, la hatene hakerek no la hatene lee. Buat sira nee akontese nia hakarak atu dezenvolve nia povu iha Suku Bobometo maibe la konsege halo tamba kanselamentu husi estadu husi Distritu Oe-Cusse nian.
“Baptista Tafin livre husi kazu ida ne’e tanba nia le’e o hakerek la hatene. Kona ba ami nain tolu ida hetan tinan rua ba tinan tolu (Albertu Ena) nee halo suspensaun prizaun preventiva durante tinan tolu iha liur. Depois hau ho Hendriqui hetan suspensaun prisaun preventiva durante tinan tolu ba tinan lima halao iha liur,” dehan Mateus Punef depois de rona desizaun Tibunal iha Tribunal Distrital Oe-cusse (26/5/2011).
Nia hatetne katak durante iha prosesu prisaun preventiva nee ita la bele komete iha krime, hanesan foin dau-dauk nee. “Kona ba visaun nee hau hanoin inklui hanesan hakmaan ami tamba buat hotu-hotu ita temi dehan katak krime. Tamba nee ami hare uza lei husi Indonesia nian, lei Timor leste nian. Tiur lolos lei Indonesia nian ita tenki tama ba komarka mais ba fali lei Timor Leste nian fo kmaan, ami bele halao iha liur deit duranti tinan nebe ohin fo mai ami.”
Mateus Punef akresenta liutan katak iha parte seluk ami mos sente triste uitoan tamba husi ami nia diresaun ho MSS nian mai liu ba diresaun nasional siguransa sosial nian fo desizaun tamba hakotu no kansela ami nia kontratu durante tinan ida ho balu.
Tuir tribunal katak la husu fali osan kobransa ou kontribuisaun husi povu iha tempu ne’eba ita boot sira halo maibe iha tempu ruma sira hakarak husu sujere se’i halo fali prosesu sai hanesan keixa ida. (KO-1)
Governu Fahe Traktor 2590 Sei Minimiza Grupu Agrikultor
DILI—Direktor Seguransa Alimentar no Minesteriu Agrikultura no Peskas MAP Gil Rangel hatete ho programa fahe tratores, oinsa bele atende seguransa aihan iha rai laran, alende ne’e hanesan dalan ida oinsa bele ajuda povu agrikultor lori fila rai maibe sira mos sei redus grupu ba grikultor atu nune’e bele kuda kuletivu iha tempu hanesan.
Nia dehan, ho programa hirak ne’e oinsa ita bele asegura segunsa aihan iha ita nia rai, maibe realidade hatudu katak iha tinan rua liu ba la iha aihan ne’ebe sustentavel tanba impaktu husi mudansa klimatika no mos ba irigasaun tanba ne’e halo agrikultor barak mak lakonsege halo natar ou toos.
Atu hatan ba kestaun ne’ebe agora ita infrenta ho programa fahe traktor maibe produsaun ba aihan menus. Tanba ne’e nia esplika katak programa fahe traktor ne’e parte ida ka komponente ida, sistema hasae produsaun aihan iha rai laran.
Nia esplika liu tan katak primeru MAP hare mos kona ba irigasaun, segundu oinsa preparasaun rai,ne’ebe komponente perparasaun ba rai inklui mos ba pakote distribuisaun traktor no handtraktor nebe boot, komponente seluk maka presiza fini.
“Agora makina ne’ebe ita distribui barak ona maibe produsaun la sae nee maka hanesan ohin hau dehan nee komponente ida deit husi ita, atu hadia transforma sistema agrikultra husi tradisional ba modernu ida ne’e maka ejijensia husi fahe trator sira ne’e,” Gil hateten.
Alende transforma sistema agrikultor maibe hanesan dalan ida ba povu agrikultor para oinsa bele ajuda, lori fila rai liu-liu ba povu sira ne’ebe maka forsa la to’o atu serbisu, Informa Gil Rangel Ne’ebe haknaaran nudar Direktor Seguransa Alimentar no Hortikultura ba BT, iha ninia knar fatin MAP komoro Dili, tersa 31/05.
Liu husi dadus statistika nebe hatudu katak iha tinan 2006 to’o 2008 produktiva aihan sae, maibe iha tinan 2009 to’o 2010, I 2011 sei koileta tun tanba mudansa klimatika,maibe mudansa klimatika maka afeita liu ba aihan prinsipal hanesan haree no batar ne’e mak sai kestaun, Nia informa.
Tuir nia katak alende ida ne’e maibe kestaun ba sira ne’ebe sira infrenta maka sistema distribuisaun traktor, tanba akontese iha grupu agrikultora sira, tanba traktor ida bele fila rai hectares lima, maibe iha baze bele fila to’o sanulu ba leten, ne’ebe ho ida ne’e maka sai problema tanba kuda kultivu la hanesan.
“Hau hakarak hatete deit katak husi traktor ne’ebe governu fahe ona hamutuk rihun rua atus lima sia nulu resin (2590-liu) ne’e, nee se ita projeta ba fila rai ba iha tinan ida. So ba husi potensia numeru traktor ne’e so bele fila deit aserka tres mil hectares ou kutru mil hectares ne’e to maksimu. Kombina ho segunda epoka sira bele halo intensive ho forsa dada beban kada handtraktor semaksimum ita bele to’o Vinte mil hectares. Ne’ebe durante ne’e ami halo sosializasaun ba agrikultor sira, I kestaun mak nee para oinsa bele utilize traktor ne’e maneira ida ne’ebe sustentavel no mos MAP sei hare no atu minimiza por exemlu criteria ne’ebe ami fo tiha ona hanesan grupu ida ema nain sanulu I ami bele hatun fali ou redus para oinsa bele sustentabilidade ba makina ne’e rasik atu nune’e to’o tempu kuda mos hanesan,” nia hatete.
Alende ne’e nia mos informa liu tan katak governu eside katak pakote fo hand traktores, ba agrikultor deit, governu la tau kustu mantensaun ba handtraktores tanba ami fo hanesan injensaun ou insentivu handtraktor ho folin aserka $ 2500, hanesan subsidiu ida ba agrikultores. Nia husi modalidade handtraktor ida nia halo toos no batar bele fa’an uitoan entaun bele hadia fali traktor ne’e mos kestaun sustentavelidade.
Tuir Nia katak ho traktor kiik, ne’ebe MAP oferese laos katak sai hanesan responsabilidade jestaun manutensaun minesteriu ninian ,maibe ba traktor boot, ida ne’e ,maka sai responsabilidade ba Minsteriu ninian. (E-3)
Nia dehan, ho programa hirak ne’e oinsa ita bele asegura segunsa aihan iha ita nia rai, maibe realidade hatudu katak iha tinan rua liu ba la iha aihan ne’ebe sustentavel tanba impaktu husi mudansa klimatika no mos ba irigasaun tanba ne’e halo agrikultor barak mak lakonsege halo natar ou toos.
Atu hatan ba kestaun ne’ebe agora ita infrenta ho programa fahe traktor maibe produsaun ba aihan menus. Tanba ne’e nia esplika katak programa fahe traktor ne’e parte ida ka komponente ida, sistema hasae produsaun aihan iha rai laran.
Nia esplika liu tan katak primeru MAP hare mos kona ba irigasaun, segundu oinsa preparasaun rai,ne’ebe komponente perparasaun ba rai inklui mos ba pakote distribuisaun traktor no handtraktor nebe boot, komponente seluk maka presiza fini.
“Agora makina ne’ebe ita distribui barak ona maibe produsaun la sae nee maka hanesan ohin hau dehan nee komponente ida deit husi ita, atu hadia transforma sistema agrikultra husi tradisional ba modernu ida ne’e maka ejijensia husi fahe trator sira ne’e,” Gil hateten.
Alende transforma sistema agrikultor maibe hanesan dalan ida ba povu agrikultor para oinsa bele ajuda, lori fila rai liu-liu ba povu sira ne’ebe maka forsa la to’o atu serbisu, Informa Gil Rangel Ne’ebe haknaaran nudar Direktor Seguransa Alimentar no Hortikultura ba BT, iha ninia knar fatin MAP komoro Dili, tersa 31/05.
Liu husi dadus statistika nebe hatudu katak iha tinan 2006 to’o 2008 produktiva aihan sae, maibe iha tinan 2009 to’o 2010, I 2011 sei koileta tun tanba mudansa klimatika,maibe mudansa klimatika maka afeita liu ba aihan prinsipal hanesan haree no batar ne’e mak sai kestaun, Nia informa.
Tuir nia katak alende ida ne’e maibe kestaun ba sira ne’ebe sira infrenta maka sistema distribuisaun traktor, tanba akontese iha grupu agrikultora sira, tanba traktor ida bele fila rai hectares lima, maibe iha baze bele fila to’o sanulu ba leten, ne’ebe ho ida ne’e maka sai problema tanba kuda kultivu la hanesan.
“Hau hakarak hatete deit katak husi traktor ne’ebe governu fahe ona hamutuk rihun rua atus lima sia nulu resin (2590-liu) ne’e, nee se ita projeta ba fila rai ba iha tinan ida. So ba husi potensia numeru traktor ne’e so bele fila deit aserka tres mil hectares ou kutru mil hectares ne’e to maksimu. Kombina ho segunda epoka sira bele halo intensive ho forsa dada beban kada handtraktor semaksimum ita bele to’o Vinte mil hectares. Ne’ebe durante ne’e ami halo sosializasaun ba agrikultor sira, I kestaun mak nee para oinsa bele utilize traktor ne’e maneira ida ne’ebe sustentavel no mos MAP sei hare no atu minimiza por exemlu criteria ne’ebe ami fo tiha ona hanesan grupu ida ema nain sanulu I ami bele hatun fali ou redus para oinsa bele sustentabilidade ba makina ne’e rasik atu nune’e to’o tempu kuda mos hanesan,” nia hatete.
Alende ne’e nia mos informa liu tan katak governu eside katak pakote fo hand traktores, ba agrikultor deit, governu la tau kustu mantensaun ba handtraktores tanba ami fo hanesan injensaun ou insentivu handtraktor ho folin aserka $ 2500, hanesan subsidiu ida ba agrikultores. Nia husi modalidade handtraktor ida nia halo toos no batar bele fa’an uitoan entaun bele hadia fali traktor ne’e mos kestaun sustentavelidade.
Tuir Nia katak ho traktor kiik, ne’ebe MAP oferese laos katak sai hanesan responsabilidade jestaun manutensaun minesteriu ninian ,maibe ba traktor boot, ida ne’e ,maka sai responsabilidade ba Minsteriu ninian. (E-3)
Inan-Aman Tau Atensaun Maximu Ba Labarik Nia Direitu
DILI—Atu hametin liu tan direitu ba labarik, ita presiza komemora loron Mundial ba labarik sira, tanba ne’e loron (01/06) Comisaun Direitu ba labarik, sei komemora loron ida ne’e, atu nune’e ita labele haluha loron importante ida ne’e.
Comemorasaun loron mundial ba labarik tinan ida ne’e, organiza husi komisaun Nasional Direitu ba Labarik, no hetan apoiu maximu husi 40 Guvernu konstitusional, liu husi Miniteriu hotu, dehan Comisaria Direitu ba Labaraik Adalgiza Ximenes, Sesta (27/05), iha nia serbisu fatin.
Apoia nebe maka sira fo maka hanesan mobiliza reprezentante labarik sira husi distritus 13, husi Oe-Cusse to’o Lospalos, sira responsabiliza ho labarik ho ninia kondisaun hotu inklui konsumu hotu, atu bele be to’o iha Viqueque, atu nune’e sira bele tuir selebrasaun Mundial ba labarik nia ne’e, une’e mos sei konvida reprezentantes labarik sira husi Subdistritu Viqueque nia rasaik atu hamutuk ho labarik sira hotu iha neba.
Nia haktuir tan katak, atividade ne’e sei hala’o loron rua, primeiru iha dia 31 de Maiu, no tuir mai iha 01 de Junhu. Iha 30 de Maiu nee, ami sei hala’o vizita ba labarik sira iha hospital no sei hala’o Kadi Kakutak (certame) ba labarik iha nibel Secundaria no Pre-Secundaria, tanba sira maka sei hala’o promosaun Direitu ba Labarik, hafoin ne’e sei halo mos debate ida konaba direitu ba labarik, nebe dprezenta husi labarik husi distritu sanulu resin tolu.
Nia hatutan, sei halo misa agradesimentu hodi husu misa ida ba labarik hotu-hotu nebe maka mate iha funu ida ne’e, no hafoin kalan ami sei loke mos filme, nebe oferese husi Embaisada Brazil no mos husi UNICEf.
Iha dia 01 de Junhu, dader sei hala’o jogus ba labarik sira, labarik sira husi pre-primaria nune’e mos husi eskola Infantil. Hafoin ida ne’e sei ba serimonia, hanesan fahe premiu ba labarik sira, husi ita nia nai ulun sira Nasinal no Distrtal nia, deois almosu hamutuk.
Nia haktuir tan katak, to’o loraik ami sei lori labarik sira ne’e hotu ba kuda ai-oan, ida ne’e sinal nudar amizade ida entre labarak sira husi distritu hotu, I depois to’o loraik ami sei loke tan filme ida husi fapaun nia, nune’e mos embaizada Japaun ne’e sei hala’o aprezentasauan ida oinsa maka labarik sira ninia amizade ho labarik Timor Leste.
Razaun tinan ne’e ami komemora loron mundial ba labarik ne’e iha Viqueque tanba tinan uluk ami desidi ona Komemora loron mundial ba labarik ne’e tinan ida iha loron rua ba labarik sira ida 20 de Novembru loron komisaun direitu ba labarik sira, entaun ami hakarak focus hanesan ne’e, iha dia vinte de novembru,. Wainhira hau sei komisaria hau nia hanoin katak, iha 20 de Novembru, ami hakarak focus liu ba iha nasional atu hare serbisu saida deit maka guvernu ida ne’e halo ba ita nia labarik sira.
Nia deklara tan katak, tanba saida maka ami hakarak komemora iha Viqueque, tanba Viqueque nee se ita kompara ho Distrtu sira seluk iha Timor leste, nia izoladu, dalan a’at, kareta la dun tama, NGO sira la dun tama nebe sira susar tebe-tebes ba buat hirak ne’e. Tanba nee maka tinan ne’e ami hili atu komemora loron mundial ne’e iha Distrtu Viqueque, atu nune’e labarik sira iha Viqueque mos sente sira nia direitu.
Komisaria ne’e fo nia mensajen, parabens ba loron mundial ba labarik sira nune’e mos ba inan aman sira, tanba ita festeza loron ba labarik la ses husi inan aman no komunidade. Entaun parabens mos ba inan aman sira, ami husu Inan aman no komunidade tau matan nafatin ba labarik sira, respeitu sira nia direitu, tanba sira maka aban bain rua sei tutan jerasaun ida ne’e.
Ne’e duni agora kedan ita tenki fo atensaun ba sira aspeitu oi-oin labarik nia, atu nia moris mai ne’e sai labarik ida nebe maka forte, no forte iha mentalidade atu bele ultra passa ba problema hotu-hotu nebe maka aban bain rua sei mai. Tanba nee maka, inan aman, komunidade, guvernu, estadu, ita hotu-hotu tenki fo liman, kolabora no kontribui iha aspeitu ida-idak nia iha ida-idak nia papel ba labarik ida-ida. (E-10)
Comemorasaun loron mundial ba labarik tinan ida ne’e, organiza husi komisaun Nasional Direitu ba Labarik, no hetan apoiu maximu husi 40 Guvernu konstitusional, liu husi Miniteriu hotu, dehan Comisaria Direitu ba Labaraik Adalgiza Ximenes, Sesta (27/05), iha nia serbisu fatin.
Apoia nebe maka sira fo maka hanesan mobiliza reprezentante labarik sira husi distritus 13, husi Oe-Cusse to’o Lospalos, sira responsabiliza ho labarik ho ninia kondisaun hotu inklui konsumu hotu, atu bele be to’o iha Viqueque, atu nune’e sira bele tuir selebrasaun Mundial ba labarik nia ne’e, une’e mos sei konvida reprezentantes labarik sira husi Subdistritu Viqueque nia rasaik atu hamutuk ho labarik sira hotu iha neba.
Nia haktuir tan katak, atividade ne’e sei hala’o loron rua, primeiru iha dia 31 de Maiu, no tuir mai iha 01 de Junhu. Iha 30 de Maiu nee, ami sei hala’o vizita ba labarik sira iha hospital no sei hala’o Kadi Kakutak (certame) ba labarik iha nibel Secundaria no Pre-Secundaria, tanba sira maka sei hala’o promosaun Direitu ba Labarik, hafoin ne’e sei halo mos debate ida konaba direitu ba labarik, nebe dprezenta husi labarik husi distritu sanulu resin tolu.
Nia hatutan, sei halo misa agradesimentu hodi husu misa ida ba labarik hotu-hotu nebe maka mate iha funu ida ne’e, no hafoin kalan ami sei loke mos filme, nebe oferese husi Embaisada Brazil no mos husi UNICEf.
Iha dia 01 de Junhu, dader sei hala’o jogus ba labarik sira, labarik sira husi pre-primaria nune’e mos husi eskola Infantil. Hafoin ida ne’e sei ba serimonia, hanesan fahe premiu ba labarik sira, husi ita nia nai ulun sira Nasinal no Distrtal nia, deois almosu hamutuk.
Nia haktuir tan katak, to’o loraik ami sei lori labarik sira ne’e hotu ba kuda ai-oan, ida ne’e sinal nudar amizade ida entre labarak sira husi distritu hotu, I depois to’o loraik ami sei loke tan filme ida husi fapaun nia, nune’e mos embaizada Japaun ne’e sei hala’o aprezentasauan ida oinsa maka labarik sira ninia amizade ho labarik Timor Leste.
Razaun tinan ne’e ami komemora loron mundial ba labarik ne’e iha Viqueque tanba tinan uluk ami desidi ona Komemora loron mundial ba labarik ne’e tinan ida iha loron rua ba labarik sira ida 20 de Novembru loron komisaun direitu ba labarik sira, entaun ami hakarak focus hanesan ne’e, iha dia vinte de novembru,. Wainhira hau sei komisaria hau nia hanoin katak, iha 20 de Novembru, ami hakarak focus liu ba iha nasional atu hare serbisu saida deit maka guvernu ida ne’e halo ba ita nia labarik sira.
Nia deklara tan katak, tanba saida maka ami hakarak komemora iha Viqueque, tanba Viqueque nee se ita kompara ho Distrtu sira seluk iha Timor leste, nia izoladu, dalan a’at, kareta la dun tama, NGO sira la dun tama nebe sira susar tebe-tebes ba buat hirak ne’e. Tanba nee maka tinan ne’e ami hili atu komemora loron mundial ne’e iha Distrtu Viqueque, atu nune’e labarik sira iha Viqueque mos sente sira nia direitu.
Komisaria ne’e fo nia mensajen, parabens ba loron mundial ba labarik sira nune’e mos ba inan aman sira, tanba ita festeza loron ba labarik la ses husi inan aman no komunidade. Entaun parabens mos ba inan aman sira, ami husu Inan aman no komunidade tau matan nafatin ba labarik sira, respeitu sira nia direitu, tanba sira maka aban bain rua sei tutan jerasaun ida ne’e.
Ne’e duni agora kedan ita tenki fo atensaun ba sira aspeitu oi-oin labarik nia, atu nia moris mai ne’e sai labarik ida nebe maka forte, no forte iha mentalidade atu bele ultra passa ba problema hotu-hotu nebe maka aban bain rua sei mai. Tanba nee maka, inan aman, komunidade, guvernu, estadu, ita hotu-hotu tenki fo liman, kolabora no kontribui iha aspeitu ida-idak nia iha ida-idak nia papel ba labarik ida-ida. (E-10)
Subscrever:
Mensagens (Atom)