JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

21 de março de 2011

Tsunami Japaun TL Apoia Rihun US$500


DILI- Dezastre Natureza (Tsunami) ne’ebe akontese iha nasaun Japaun foin lalais ne’e, hamosu sentimentu solidariedade umanu husi governu Timor Leste nebe deside fo ajuda umanitaria ho orsamentu rihun US$500.
            “Ami hasai tiha ona rezolusaun ida atu fo apoio, iha Sabadu  liuba. Ne’e duni ami fo apoia finanseira US$500 mil para ajuda umanitaria,” deklara Primeiru Ministru Kay Rala     Xanana Gusmão ba jornalista sira, Tersa (15/3) iha eis Markado Lama, Dili, relasiona ho Tsunami ne’ebe akontese iha nasaun Japaun foin lalais ne’e hodi hamate ema barak.
            Xefi Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ne’e afirma  katak , Timor Leste mos sei monta ekipa ida ba tulun Japaun hodi hamos tiha sasan sira ne’ebe estraga husi Tsunami ne’e.
“Ita nia ema ne’ebe sei ba maka, husi Forsa ho Policia balun, Bombeiros, Cruz Vermelha no Jovens. Ida ne’e mekanismu ida ke sei kleur oituan, tanba sei prepara ita nia ema ba iha ne’eba,” informa  Primeiru Ministru Xanana Gusmão.
Primeiru Ministru Xanana Gusmão hateten, ekipa ne’ebe atu ba Japaun ne’e laos iha fulan ne’e, maibe iha fulan oin maka ba, tanba hare ba dimensaun estragus ne’e boot teb-tebes, laos iha fulan ida agora tanba sira sei iha hela risku.
Antes ne’e liu husi reuniaun  extraordinariu Konsellu Ministru mos aprova ona rasolusaun ida atu fo apoiu umanitaria  vitima Tsunami iha Japaun ne’ebé resulta ema barak  mate.
Liu husi karta komunikadu imprensa  ne’ebé media ne’e asesu katak Konsellu Ministru hato’o mos solidareidade no fraternidade (princípios fundamentais consignados na Constituição de Timor-Leste)  desidi aprova no sei haruka ekipa atu ba ajuda iha fatin neba no sei lidera husi Secretariu Estado Formasaun Professional no Emprego, Bendito Freitas.
KM konsulta ona ho Embaissador Japaun ba Timor Leste (TL) Iwao Kitahara hodi fó apoiu ba Japaun neba sofre ba dezastre naturais ne’e.(R1)

Inflasaun Ameasa TL Governu Presiza Hanoin Subsidiu Mina


DILI – Haree ba realidae folin mina-sunuk (bahan bakar) hanesan gazol, gazolina, no minarai iha merkadu mundial, fo impaktu mos ba sasan nesesidade baziku sira seluk nia folin. Mina-sunuk nebe folin sa’e sei hamosu inflasaun, katak sasan seluk nia folin iha merkadu sei sa’e maka’as tuir  folin mina iha mundu.
Dr. Lucas da Costa, matenek area ekonomia nian nebe mos atual Reitor Universidade da Paz (Unpaz) fo hanoin ida relasiona ho folin mina mundial nebe agora sa’e maka’as. Folin mina ba koreiu Abril nian sa’e sai US$103,66 pur barel iha bursa New York no fahan iha level US$103,12 pur barel semana liuba iha Singapura. Folin mina iha Timor Leste mos agora sa’e ba $1.05  to’o $1.10 pur litru iha semana rua ikus nian.
Haree ba situasaun nebe halo inflasaun ameasa ona Timor Leste, Dr. Lucas fo hanoin ba governu tenki hamosu ona subsidiu mina iha nasaun ne’e. Dr. Lucas nebe atual deputadu  parlamentu nasional ne’e hatete,  governu tenki halo eskema ida hodi halo intervensaun folin mina iha  merkadu. Maibe nia dehan, intervensaun governu nian la signifika atu regula folin mina. Intervensaun ne’e katak atu fo subsidiu ba mina iha nasaun ne’e hodi antisipa folin mina nebe sa’e.
            “Governu tenki hamosu eskema ida hodi bele halo intervensaun iha merkadu mina nian, tanba hau fiar katak iha tempu la dun naruk mina nia folin sei aas tebetebes,” dehan Lucas foin lalais ne’e iha Uma Fukun.
            Tuir nia katak sekuandu mina nia folin mak kontinua aas, sasan hotu-hotu nia folin iha nasaun ne’e sei aas tebe tebes. Tanba sasan hotu-hotu agora  sosa husi rai seluk mai, ninia folin sa’e maka’as ona  tanba ne’e sasan nesesidade baziku mos nia folin tenki karun ona, molok to’o mai iha TL.
            “Ita bele imajina ona katak folin mina ne’e sa’e ninia impaktu sei konaba ba estudante sira tanba sira labele ba eskola tanba folin transpote publiku sira sei aas, ema sira fila liman mos labele fila liman ho diak tanba sasan nia folin aas hotu no ita sei monu iha inflasaun ne’ebe aas tebe-tebes,” hatete  nia
Hanoin hanesan hato’o husi Antonio Carceres, dosente ekonomia  Universidade Nasional Timor Lorosae. Tuir Carceres, atu antisipa folin mina (bahan bakar )governu ida tenki hanoin ona atu tau osan ba subsidiu mina nian atu nune bele antisipa.
“Se la iha antisipasaun folin sasan baziku(sembako) sei sae makas,”dehan nia  foin lalais ne’e
Nia dehan  Timor leste maske nasaun ne’ebe iha mina barak maibe seidauk iha produsaun rasik no mina sira ne’ebe agora daudaun uza mai hotu deit husi rai seluk.
Tuir niak katak folin mina ne’ebe aas ne’e sei afeita husi nasaun hotu hotu tanba ne’e presiza duni atu halo antisipasaun.
Entretantu estudante Finalista Universidade Nasional Timor Lorosae fakuldade agrikultura, departementu sosio ekonomia Abrão da Costa hatete nasaun foun ne’e presiza duni hamosu subsidiu  mina hanesan.
Tuir nia katak atu antisipa presumina mundial governu tenki prepara ona subsidiu. Tanba sei hamosu subsidiu mina, roda ekonomia sei lao ho diak,tanba iha mina buat hotu sei lao ho diak.        
Dr. Lucas iha parte seluk informa mos katak mina  ohin loron ninia folin kontinua sae maka’as  tanba rai sira ne’ebe produs mina barak iha Mediu Oriente (Timur Tengah) hanesan, Nasaun Egiptu, Libia, Kuwait, Arabia Saudita, sira iha desturbasaun ka funu, tanba ne’e sira la ke’e mina barak hanesan baibain, no mina ne’ebe sira ke’e mos  tun ona ba 1/3.
 Nia dehan iha duni rai ida bot hanesan Venezuela ne’ebe ke’e mina barak no produsaun ne’ebe boot maibe la to’o atu taka produsaun mina ne’ebe mundu presiza. Alende ne’e mos tanba mosu dezastre boot tsunami nebe Japaun hasoru.
            “Mina sei menus iha merkadu, tanba nasaun Japaun ne’ebe foin dadauk ne’e hetan tsunami boot no estraga tiha sentral energia nuclear. Ita imajina ona katak Japaun hanesan rai ida industrializadu, industria ne’ebe boot no barak sira sei presiza mina barak hodi halao sira nia industria,” Dr. Lucas hatete.
              Tanba tuir Lucas katak uluk Japaun  hetan energia husi sentral nuklear, maibe agora sental nuklear aat entaun sira tenki uza mina barak hodi halao sira nia industria.
            Iha fatin hanesan deputadu bankada Fretilin Jose Texeira  hatete kestaun subsidiu ne’e kestaun ida ne’ebe difisil.
            “Hau hanoin kestaun subsidiu ne’e kestaun ida ne’ebe difisil, ita lalika hare liu ba ida ne’e,”dehan nia.
            “Ba ha’u problema ho folin mina ne’e oin seluk fali tanba iha ita nia rai ne’e iha oportunidade ne’ebe diak iha tinan tolu hat liu ba no iha orsamentu barak maibe seidauk iha fatin ida atu hatama mina.
            “Uluk koalia barak katak atu dada investor mina barak atu tama ne’e importante,maibe la halo,agora daudaun atu halo importasaun mina mai iha Timor,maibe tanki sira ne’e ki’ik hela no tanki sira ne’e mos pertamina nian entaun la bele halo buat ida,”dehan nia
 Tuir nia katak Lolos TL presiza  atu prepara no iha stok nasional ,atu iha stok nasional iha fatin fatin atu shokes ne’e labele afeita ba folin mina iha rai laran.
             Problema folin mina kontinua sae makas iha nasaun foun ne’e tanba TL depende makas liu ba impotasaun, dalaruma semana semana mak halo importasaun mai tanba ne’e folin mina sempre aas liu nasaun sira seluk.
Tanba ne’e  nia hatete  katak kestaun subsidiu la dun importante maibe presija infraestrutura atu hatama mina mai iha nasaun foun ne’e.
“Hau bele dehan kona ba problema mina ne’e iha relasaun ho folin iha mundu maibe ita nia mina sempre karun liu ema nasaun seluk,tanba iha failansu politika enerzetika iha rai ina ne’e ninian,”hatete
Nia dehan Timor leste rasik nasaun ne’ebe produtor ba mina iha tasi Timor tanbasa mak ita rasik seidauk ssidauk benifisia ba buat ida ne’e,kestaun mak politika enerjetika la book an.  (R1)

6 de março de 2011

Planu Harii Banku Sentral Prevene Osan Sai, Kontrola Presu Sasan


DILI – Esforsa estadu nian atu aselera harii Banku Sentral Timor Leste nian iha tempu oin mai ho hanoin ida maka atu Timor Leste iha moeda osan rasik, la depende ka uza moeda Dollar Ameriaknu. Bainhira Banku Sentral Timor-Leste iha ona, bele define ona politika fiskal ba sirkulasaun osan tama no sai, no mos kontrola ona sasan nia folin iha merkadu.

Dezvantajen Timor Leste hodi moeda Dollar Amerika halo transaksaun agora ne’e halo osan barak liu ‘dolar’ sai ba li’ur.   Uitoan deit mak hela iha rai laran. Nune’e dezenvolvimentu ekonomia nasional ladun la’o diak.
Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu Cristiano da Costa fo nia hanoin hirak ne’e bainhira sai nudar orador iha seminariu nasional ne’ebe realiza husi Peace Dividend  Trust, semana liuba  iha Hotel Timor.
Iha seminar ho tema “Dezafiu Dezenvolvimentu Ekonomia Timor  Leste” ne’e, Vise Ministru Cristiano da Costa hatete  ita nia dezenvolvimentu ekonomia rai laran la lao diak tanba uza Dollar Amerikanu.  Nia fo razaun tanba sasan hotu-hotu husi buat ki’ik to’o ba buat boot sei depende ba importasaun husi nasaun seluk. Kada tinan osan ho porsentu ne’ebe boot halai sai hotu ba estranjeiru.“Hau soe dezafiu ida ne’e ba publiku, maluk sira la brani, hau brani. Dezenvolvimentu ekonomia la lao tanba ita uza Dollar Amerikanu  tanba ne’e osan tenki sai hotu setenta  porsentu (70 %) ou bele liu tan,”dehan Cristiano.

Tuir nia katak difikuldade boot ba dezenvovlimentu ekonomia TL mak   sasan barak liu importa   husi nasaun seluk. Nia hatete tuir  dadus katak  importasaun  rihun atus ida resin  no eksporta  mais ou menus rihun limanulu  deit tanba ne’e mak  sai hanesan dezafiu bot ida ba dezenvolvimentu ekonomia.

            Tanba ne’e nia dehan governu ida ne’e hare daudaun ona  atu hari banku sentral ne’ebe oras ne’e daudaun diskute ona iha parlamentu nasional maske sei lao neneik.Tuir nia haree katak traballador sira nasional ho internasional,  traballador internasional barak liu.“Pedreiru mos ita importa, asesores balu kaer laptop tun sae manan oitu mil dollars nove mil dollars. Ita nia situasaun mak ne’e tanba ne’e sira sai ba estranjeiru osan sai hotu ba estranjeiru,”dehan vise ministru ne’e.

Entretantu Ministra Finansa Emilia Pires hatete katak politika hatur banku sentral sei kontrolu folin sasan iha merkaduria relasiona ho presu merkadu ne’ebe to’o ohin loron sempre haksoit ba mai.
“Banku sentral ne’e nia kna’ar prinsipal  mak hanesan tenki tau matan bá estabilidade presu iha merkadu,” dehan Ministra  Emilia ba jornalista sira iha PN, Kuarta (2/03), hafoin partisipa iha diskusaun espesialidade Lei Banku Sentral iha komisaun C parlamentu nasional.

            Diskusaun lei ba banku sentral ne’e halao  diskusaun dala rua ona iha komisaun C no to’o ohin loron diskusaun ne’e lao kuaze  to’o ba artigu sanulu resin husi artigu  80 nebe iha.
Tuir  Emilia katak politika ne’ebé foti  mak  atu halo kolaborasaun ho governu para tau matan bá sasan sira ne’ebe to’o ohin loron ninia folin sempre aumenta ba beibeik.

Emilia hatete, diskusaun lei banku sentral ne’e hala’o iha semana kotuk maibe seidauk hotu, tamba la’os buat fasil, tanba ne’e ninia diskusaun tenki lao neineik.Nia hatete tan  nasaun independenti tenki iha Banku Sentral, tanba Timor Leste durante tinan 10 maibe iha deit instituisaun ida ne’ebé bolu Autoridade Bancaria e Pagamento (BPA) tanba ne’e presiza iha duni banku sentral.“Ita nia BPA (Banking and Payment Autority) tenki tranforma bá Banku Sentral hanesan banku iha bá banku sira hotu, tamba sira mak tenki tau matan bá banku sira hotu,” dehan Emilia.

Politika hari’i bnaku sentral ne’e, dehan Emilia, pasu ne’e importante tebes, tamba bele tau matan bá politika monetaria.Timor Leste, nia hatete, seidauk iha politika monetaria tamba kaer dadauk Dollar Amerikanu, maibe bá futuru presiza haree fali osan Timor ninian.

Aliende ne’e, dehan Emilia, banku sentral halo tenki iha autonomia para halo servisu hanesan tau matan bá politika monetaria, finanseira nasaun ne’e nian no sei tau matan bá banku sira hotu iha Timor Leste.“Importante mak tau matan bá folin sasan iha merkadu ninian, ida ne’e tenki tau matan bá inflasaun ne’e hotu maibe la’os halo servisu mesak deit, maibe ho kolaborasaun ho governu nian,” hatutan Ministra.

Iha sorin seluk Prezidenti komisaun C, Manuel Tilman hatete iha konstituisaun artigu 143 ne’ebé dehan katak estadu iha obrigasaun atu hari’i baku ida ne’ebé tenki deside politika kona-ba finanseira no monetaria hamutuk.Tilman hatete , lei banku sentral sira deskuti ona to’o iha artigu 12, maski nune’e sei deskuti ho  orgaun Banku Sentral ne’ebé sei la bolu prezidente no director jeral  maibe sei bolu Governador do Banco Central.

Nia informa liu tan katak hatur tiha   banku sentral mak fó linsensa mós bá banku sira seluk hanesan Banco Nacional Ultramarino (BNU), Mandiri no ANZ.Tanba ne’e nia hatete  wainhira banku sira ne’e mak la kumpri lei Timor Leste  nian, Banku Sentral bele hasai lisensa ne’ebé sira iha.(R1)

Eventu Carnaval Sei Hatemok Kultura Timor

DILI--Ministeriu Turismu Comercio e Industria (MTCI) ho Diresaun Nasional do Turismo (DNT) hala’o eventu Carnaval ba datoluk iha tinan 2011.programa ne’e hetan apoiu maka’as husi kompania privdu no no Internasional ho laran luak hakarak ajuda hodi realiza eventu ida ne’e.

Director Nasional do Turismo Jose Dias Quintas, Kuarta (02/03), iha salaun Konferensia MTCI Fomento haktuir katak objetivu festa Carnaval nee atu habelar informasaun hodi hare no  akompania konaba ita nia eventu nasional ida ne’e, tanba eventu ida ne’e hanesan eventu nasional husi Ministerio Comersio e Industria. 

“Hau halo komparasaun ba eventu 2010 diferente uit-oan tanba numeru partisipantes iha ne’e bo’ot liu ita kompara ho tinan uluk. Tanba tinan ne’e numeru nebe maka rejistu tiha iha ne’e iha 69 grupus nebe maka sei aprezenta sira nia kultura. Tinan uluk iha 41 grupus deit mak rejistu, grupu ho total pesoas nebe maka sei partisipa iha parade carnaval total hamutuk 1.200. Grupu hirak ne’e sei mai husi komunidade internasional sira, grupu juventude, grupu kulturais, Inklui grupu aleizadus sira mos sei partisipa iha eventu ne’e,” nia dehan.

Nia hatutan, alende nee, iha tinan ida ne’e diferente uit-oan tanba komunidade grupu husi Brazil, husi Singapura no mai tuir eventu ida ne’e sira hamutuk 14 pessoas hanesan ne’e mai partisipa iha eventu ida ne’e. Nia dehan, iha tinan nee mos komunidade husi nasaun seluk mos barak, purezemplu hanesan komunidade Indonesia, Australia, Brazil nomos Cuba, tanba sira mos hakarak hatudu sira nia kultura iha ita nia rai. Karik sira iha dansa ruma komunidade sira mos bele hare hotu oinsa sira nia dansa ne’e.

            Ezemplu, nia hatutan, hanesan husi Brazil hanesan dansa Samba no depois hanesan dansa husi Cuba oinsa ne’e ita mos bele hatene. Intensaun prinsipal carnaval ida ne’e, atu atrai turisata sira husi rai liur no turista domestika. Tuir fali mai importante mos oinsa atu promove ita nia kultura, tanba iha ne’e ami mos koordena ona ho kultura oinsa para atu promove ita nia kultura ne’e rasik.

Nia dehan, eventu ida ne’e sai hanesan eventu nasional nebe sei selebra iha tinan-tinan ho objetivu prinsipal atu hamoris heransa kultura, proteza no promove kultura iha Timor Leste no hametin sosiedade no espresaun ba kultura nia. Selebrasaun festa karnaval ne’e sei hahu ho festa carnaval nebe maka sei hala’o iha 04 Marsu iha Gimnasiu Munisipal iha loron 05 Marsu, no sei iha mos parade karnaval nian iha sidade Dili no nia rute sei Start husi Gabinete Ministeriu Negosiu Estranjeirus sei la’o tuir Estrada, pantai kelapa, kampong Alor, Farol, no sei remata iha Palacio do Guverno.

            Nia informa oramentu ba eventu Carnaval nebe MTCI no DNT prepara total hamutuk $52.000.00. Orsamentu nee hetan suporta mos maluk emprejariu internasional no nasional, ida ne’e hatudu katak sira mo iha kontribuisaun ba ita nia nasaun ida ne’e para atu dezenvolve iha area turizmu ninian. (E-10)