JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

2 de março de 2011

Foos Folin Hanehan Povu Fatumea


Fatumea-Administrador Subdistritu Fatumea, distritu Covalima, Martinho Pires hatete populasaun iha subdistritu refere oras ne'e dadaun halerik ba folin foos kilograma 30 ne'ebe sae to'o $35.
 
"Povu agora araska tamba foos ho marka  Globus agora nia folin sae maka’as,  25 kilo grama sae ba $27 ida  30 kilo grama sae ba $35," katak Administrador bainhira hasoru malu ho Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu João Gonsalves iha Aldea Tradugama, Suku Nanu, subdistritu Fatumea foin lalais ne'e.
Lideransa subdistritu refere husu ministeriu kompetente tenki foti medidas lalais hodi rezolve folin foos.Tuir Martinho katak, folin foos ne'ebe sa’e maka’as  impaktu ba ekonomia povu nian tamba maioria povu kiik ne'ebe nia kbiit la to'o.
 
Nia hatutan,antes ne'e MTCI halo intervensaun hodi fo subsidiu foos ba subdisitritu refere maibe dala ida  iha tinan kotuk (2010) iha subdistritu Fatumea Vila deit, la kobre to'o iha suku no aldea.
Tamba ne'e, nia husu mos MTCI intreven lalais folin iha merkadu no oinsa  kria mekanismu ida diak hodi bele fasilita foos to'o iha sub-distritu, no suku ho aldeia sira.Parte seluk, nia husu ministeriu infrastrutura hadia estrada ligasaun Suai ba subdistritu Fatumea tanba estrada ne'ebe aat fo mos impaktu ba folin foos.
 
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Nanu Venancio Madeira hatete, populasaun iha suku refere maioria moris  ho vida agrikultura, tamba mudansa klimatika sira  failha halo koileta ba aihan iha to'os hanesan batar, tamba ne'e sira depende deit ba sosa foos.
 
Xefe suku ne'e akresenta, foos folin sa’e maka’as tanba roda ekonomia iha subdistritu Fatumea lalao."Polulasaun iha ne'e menus  transporte publiku, tamba ne'e susar ba sira halao vida ekonomia iha subdistritu Fatumea atu lao diak  tamba kondisaun estrada la diak atu povu tula sira nia sasan ba merkadu," katak xefe sukune’e.
 
Sei Nakukun
 
Kestaun seluk nebe lideransa Fatumea hato’o mos kona-ba elitrisidade. Eletrisidade Sub-Distritu Fatumea Distritu Covalima hahu husi governu anterior to'o agora la funsiona, halo populasaun moris sei iha nakukun laran.
 
Administrador Sub-Disitritu Fatumea bainhira halo enkontru ho MED João Gonçalves iha Aldeia Tradugama, Suku Nanu hatete: "Ami nia elitrisidade iha ne'e mate desde governu anterior to'o agora,ami lahatene rajaun saida mak seidauk hadia."
 
Administrador refere husu MED João Gonsalves atu infroma iha enkontru konsellu ministru konaba problema ne'ebe povu Fatumea infrenta."Ami husu atu Ministru (João Gonsalves-red) bele infroma ba ministeriu kompetente konaba ami nia difikuldade ida ne'e," levanta Administrador.
 
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Nanu  Venancio Madeira mos husu ba governu bele kria dalan diak ida atu hodi monta solar panel ba komunidade sira ne'ebe iha area rural hanesan iha nia suku Nanu."Konaba eletrisidade kalan povu nia oan mos estuda laiha ahi. Durante ne'e uza deit barut (kamii) iha tempu kalan.  tanba nee se bele governu fahe solar panel," katak lider komunitaria refere.
 
            Hatan ba kestaun ne'e MED João Gonçalves hatete, nia  sei informa ba ministeriu kompetente wainhira halao reuniaun iha  Konselhu Ministru.    
"Hau sei informa ba ministeriu kompetente konaba imi nia ezijensia hirak ne'e tamba ezijensia sira ne'e  balun laos hau nia kompetensia," katak MED João Gonçalves.(KS-1)

Lei Foun ba Investimentu Privadu Investor Estranjeiru Minimu Millaun $1,5


DILI - Lei investimentu privadu ne’ebe governu aprezenta ba Uma Fukun, tersa semana liuba, halo ona diskusaun entre governu liu husi Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu João Gonsalves ho deputadu sira.

Lei ne’e, tuir Ministru Joao Gonçalves esplika,  iha tempu governu anterior iha tiha ona lei  rua ne’ebe governu agora ne’e implementa daudun lei rua ne’e mak Lei Investimentu Estranjeiru no Lei Investimentu Domestiku. Lei rua ne’e mak hamosu Instituto de Apoio Desenvolvimento Empresarial ne’ebe konesidu mos hanesan IADE, no formasaun esportasaun ne’ebe bolu Training Invest.

Nia esplika katak instutusaun rua ne’e mosu husi lei investimentu estranjeiru no mos lei investimentu domestiku. Tanba ne’e nia dehan iha reforma ne’ebe governu presiza halao tanba ne’e  buka para lei rua ne’e atu tau ba lei ida deit hanesan lei investimentu privadu.“Atu hari ajensia foun ida ne’ebe mak sei halo prosesamentu ba investimentu husi rai liur no mos investimentu domestiku hodi buka futuru de investimentu ne’e tenki sai duni objetivu boot atu nunee bele sai janela investimentu uniku,” katak Joao Gonçalves iha Uma Fukun.

Iha lei refere, governu tau ona kriteria balu ba investor husi li’ur. Hanesan konaba osan, tuir Joao Gonçalves, investor sira tau lori mai minimu liu tenke millaun ida ho balu ($1,500,000,00). Labele ho kapital dollar amerikanu rihun atus ida deit.“Ami hanoin katak  sen mil dolar ne’e ki’ik demais. Tanba ne’e iha ami nia proposta iha tentativas atu aumenta ba um milhão (millaun ida) maibe iha Konsellu Ministru um milhaon e meiu (millaun ida ho balun) ne’ebe tau ba investors estranjeirus atu bele mai investe iha rai laran  tanba durante ne’e sira mos hetan tiha ona ho investors barak ne’ebe hetan tiha sertifikadu maibe investimentu la lao,” ministru informa.

Nia dehan, investor sira bele to’o mai TL hodi hatama sira nia proposta investimentu tanba investimentu mak sei halao servisu hotu hotu inkluziva lisensa, rejistu. Investidor tomak wainhira atu simu sertifikadu ka saida deit tuir interese no lei ne’ebe iha rai laran bele limita sertifikadu investimentu hodi nune sira bele halao sira nia atividade.

Mudansa ba lei ne’e, tuir nia, hanesan mos pasu ida atu taka dalan ba oportunista sira ne’ebe hakarak mosu iha ne’e hodi hetan sertifikadu investimentu no buka fali ema seluk mak atu halo investimentu.

Ho lei foun ida ne’e, tuir Ministru Joao Gonçalves, atu buka prosesu seletivu ne’e sei halao ho diak. MED sei iha mos kontaktu liu husi ministeriu negosiu estranjeiru hodi fo hatene ba embaixada  sira iha rai liur para hare mos ba integridade husi investor hotu-hotu.

Nia dehan lei ne’e mos sei fo protesaun ba investor nasional sira buka mos atu halo mudansa iha parseria husi investor estranjeiru ho investor nasional.
Iha diskusaun nebe halao iha parlamentu nasional ba lei investimentu ne’e deside mos katak investor estranjeiru sira ne’ebe atu mai investe iha Timor Lorosa’e presiza ninia modal (asaun) 75% hodi nune bele fo mos oportunidade ba investor lokal sira.  “Konsidera mos investimentu nasional ne’ebe mos iha investimentu estranjeiru ami tau iha ne’eba pelumenus investor internasional iha setenta sinku(75%) porsentu de asoens iha kompainia nia laran,hodi  konsedera mos investimentu ne’e nudar investimentu nasional,”dehan MED

Kriteria seluk ne’ebe governu tau iha lei ne’e katak osan investimentu tenki iha cash no tenki deposita iha banku. Hodi nune governu bele hatene katak kompania ne’e iha duni osan hodi suporta investimentu lao ba oin no governu mos bele kontrola ho diak.

Alende ne’e Joao mos informa katak sira nia parte prepara ona dekretu lei no mos atu halo reforma ba IADE. Katak IADE sei la halo tan sertifikadu ba investimentu no sei kontrola deit iha dezenvolvimentu setor privadu.“Ami komesa loke ona sentru dezenvolvimentu emprezarial iha distritu hotu-hotu no iha distritu haat mak prosesu ne’e lao daudaun no ami hein katak  2012 bele kompleta ona no IADE sei konsentra deit iha dezenvolvimentu setor privadu,” MED Joao Gonçalves hatete.

Nia informa agora dauduan iha ona projetu balun ne’ebe halo parseria ho ILO no komesa lao daudauk ona hodi bele dezenvolve setor privadu lao ho diak.

 Lei investimentu privadu, tuir nia, iha jeneralidade define liña sira prinsipal ba investimentu no iha mos dekretu lei ne’ebe bolu ajensia investimentu no mos dekretu lei seluk ne’ebe maka regula prosidementu investimentu ninian.

Nia dehan kompania ruma hakarak mai investe iha rai laran lei ida primeiru ne’ebe sira atu hare mak lei investimentu. Tanba ne’e nia dehan, se lei investimentu mak la tau buat ruma konaba insentivu fiskal dala barak sira la preukupa ona atu hare lei seluk ne’ebe iha kondisaun sira.

Objetivu prinsipal husi governu mak atu insentiva mos setor privadu atu investe atu bele fo mos posivilidade ba setor privadu sira atu hetan mos osan boot liu husi governu.Nia parte mos fiar katak ho lei refere setor privadu bele iha posivilidade diak liu tan atu iha oportunidade ba investimentu.

Entretantu deputadu Elizario Pereira husi bankada Fretilin  husu ba governu atu halo difinisaun ida ne’ebe klaru.“Se lae ita nia nasaun sai fali hanesan banku de tranjitu ema servisu iha ne’e osan ba tau hotu iha rai liur,”dehan nia.

Nia dehan investidor sira buka razaun oioin no osan la tau iha rai laran. Sira halao hela sira nia servisu fizika iha ne’e maibe osan tau iha rai liur, bele prejudika mos kuandu ita la kontrola ita nia monitariu ne’e ho diak no osan sai hotu ba rai liur no ita sei hasoru krizi monitariu.
Entretantu deputadu manuel Tilaman hatete katak  atu konsedera investimentu internasional, kompania sira tenki hatama minimu ka rihun atus ida. No atu kosidera mos investimentu nasional minimu liu mak rihun lima.“Lei investimentu privadu nasional no lei investimentu privadu internasional tau hamutuk sai lei ida deit  tanba ne’e nia dehan lei rua ne’e sei sai deit no laiha lei investimentu nasional no internasional.

Maibe karik atu konsidera katak investimentu ne’e mai duni husi sidadaun timor nian ne’e minimu atu konsidera sira hanesan emprezariu, investidor privadu hahu ho rihun lima se konsedera osan ne’e mai husi liur (investimentu estranjeiru) minimu ne’e mak rihun atus lima.(R1)

Rai Halai Familia Uma Kain 13 Augenta ho Ai-Tahan


Baucau-Imapktu udan monu rai iha sub distrito Quelicai fo konsekuensia boot ba família uma kain sanulu resin tolu iha aldeia Tela suku Abafala nian. Rai halai ho distansia besik 4 kilo akontese iha loron 27-28 de Janeiro de 2011. 

Vitima sira sei halerik hela ba ajudu tanba too oras ne’e seidauk iha atensaun husi parte nebe kompetenti. Representante vitima Raimundo Ximenes, tinan  57 hateten iha tuku 3 dadersan madrugada udan boot tau too dader la para, teki-teki rai tarutu hafoin akompanha ho rai halai, ai-abut sira mos tarutu no kotu arbiru deit.

 “Hau rasik rona ida ne’e hodi halai sai husi uma laran, hakfodak no hakilar hodi fanu família sira seluk. Wainhira hau halai sai husi uma laran rai mos halai i uma soin-sorin no  monu i hare ba rai sira ne’e fera hotu. Ida-idak buka salva nia an-rasik tanba nakukun no ita sente-an hanesan hemu  tua be oin halai,” nia  haktuir.

Raimundu haktuir tan  katak” Bainhira too dader ami hamrik iha foho leten hodi hare ba acontesimentu ne’e, ninia ulun baku too ba mota osorala nia nebe mak baliza ho sucu Macalaco nian, no hare fali ba ami nia uma sira ne’e laiha hotu ona no balun mout tiha ba rai okos. Inklui mos plantacao aihan batar,kulu,nuu no ai kameli kuase hectres ida resin ho animal hanesan bibi rua nebe kesi besik uman ne’e mak rai hakohi hotu.”

Loron nee kedas vitima sira informa kedas ba xefe suku Abafala no konsellu suku  inklui mos xefe aldeia Tela.“Sira rasik mai foti dadus kona ba ida ne’e maibe too agora besik fulan ona ami seidauk hetan ajudus ruma,” nia hatete. 

Aihan nebe kuda iha too laran rai lori no hakohi hotu. Alende mos hare ba situasau ida agora ami hotu susar ba hahan, tuir Raimundo, sira augenta ho aifarina tahan no aihan seluk nebe mak sira bele han.
Labarik sira sai trauma ba akontesimentu ida ne’e. “Dadauk ne’e ami terus hela ba loron manas no udan no hela hamutuk ho famílias sira maibe sente ba ladun diak tanba laiha fatin atu toba no deskanaca halerik ho matan ben.”

Parte seluk wainhira jornalista halo konfirma acontecimento ne’e ba Oficial Solidaridade sub distrito Quelicai António Freitas hateten “maske desastre ida ne’e akontese iha fulan Janeiru nia laran maibe nia parte foin rona informasaun direita husi vitima sira iha tuku 9 dadersan loron 16-02-201, tanba nunka simu informacao ruma husi autoridade lokal suku nian”. 

 “wainhira rona tiha infromacao hau rasik mai hodi identifika direitamente ami konsege rekoilha Uma estragus Total hamutuk 6 no família uma kain hitu mak ameaçado ho total hamutuk famílias uma kain 13. Alende mos identificasao hatudu katak rai nebe halai kuase besik 4 kilometru tanba too kedas ba mota Osorala”dehan Antonio.

Tan ne’e Oficial Solidaridade sub distrito Quelicai sei buka meus atu tenta ba Chefe sucu sira hodi hatoo relatório kona ba total vitimas kada uma kain ida-idak hodi bele processa ba iha Regional no Nasional.

Hatan kona ba esegencia vitimas nia atu apoia tanba terus hamlaha nia afirma katak” la promete mas husi ami nia parte sei hatoo relatório emergência ba diracao para atende uluk nesesidade emergência nia”.
Nia Informa liu tan katak Tecnikamente husi parte CRS halo ona fatin provisorio ba vitimas sira maibe tanba autoridade sucu Abafala nia laiha fatin tan ne’e fatin nebe halo ba vitimas sira sei dauk bele prence.

Enkuanto Relacao Comunidade CDO sub distrito Quelicai João Bosco hateten” wainhira hau liu husi ne’e iha dia 15 de Fevereiro hau rasik mak hare ho matan kona ba akontecementu ida ne’e. entau hau too iha serviço fatin informa ba oficial solidaridade nia atu halo identificasao no rekoilha dadus. Tanba hare ba desastre ida ne’e kondicao Grave teb-tebes”.“Ami nia parte mos halo ona komunikacao ba regional ninia atu oin sa kria ekipa konjuntu ida hodi bele too iha fatin akontecimento”.dehan nia

Realidade hatudu katak uma tolu mak rai hakohi no seluk mak sei iha Airin balun.inklui plantacao komunidade sira nia mout total. enkuantu uma hirak nebe mak ameaças inklui Uma lulik sei la dura kleur tanba udan tun dala ida tan uma sira nee sei para too mota boot.
João Bosco husu ba ministério kompetente atu kria lai kondisao uluk ba vitimas sira neºe hanesan provioriomente, depois mak bele  halo atendementu ba necesidades.R3

SEFOPE Loke Espozisaun Kareira Ba Estudante


DILI - Atu fo koñesimentu ba estudante sekundariu sira konaba produsaun artistika industria ka agrikola ne’ebe durante ne’e sentru formasaun sira halao,  sesta foin lalais ne’e governu liu husi Sekretariadu Estadu Formasaun Professional no Empregu loke espozisaun kareira.

 Ba jornalista sira Sekretariu Estadu Bendito Freitas hatete, liu husi espozisaun ne’e hanesan pasu ida atu hatudu no fahe informasaun estudante sekundariu, no akademiku sira liu liu ba estudantes no profesor sira atu hare liu liu konaba espozisaun husi sentru formasaun sira .

Sentru formasaun sira ne’ebe hatudu sira nia produtu iha espozisaun mak hanesan Sentru Treinamentu Dom Bosco DILI, East Timor Development Agency (ETDA), Sentru Treinamentu Tibar, Mekanika Universidade DIT, no husi mos Polisia Nasional Timor Leste ne’ebe hatudu sinal trafiku nian ba estudante sira.
Nia dehan liu husi eventu refere bele mos hatudu ba juventude sira wainhira remata sira nia estudu atu iha mos konsiensia katak se sira remata eskola mak la hetan oportunidade atu ba kontinua sira nia estudu iha universitaria bele mos involve ho grupu sira ne’e.

Tuir nia katak problema dezempregu hanesan problema ne’ebe boot tebe-tebes iha rai ida ne’e tanba ne’e atu kombate dezempregu bele mos liu husi institusaun profesional sira ne’e.
“Dala ruma joven sira buka servisu mais to’o iha institusaun no ajensia ruma husu ita ninia kualifikasaun saida no fo dokumenstus hanesan ensinu sekundariu mak la iha tan formasaun seluk sai hanesan obstaklu ida,”dehan nia

Tanba ne’e nia hatete liu husi espozisaun refere bele loke ona hanoin ba estudante sira bainhira sira akaba sira nia estudu iha nivel secundariu.
Entretantu Prezidente Komisaun Organizadora Carlito Cabral hateten ba jornalista Business Timor, iha fatin ekspozisaun Gimnasiu Dili katak, objetivu husi diresaun loke ekspozisaun ne’e, atu hatudu ba juventude ne’ebe akaba ona sira nia estudu iha nivel sekundaria, hodi fo   hanoin ba sira atu buka serbisu rasik.
Ekspozisaun kareira ne’e   iha parte rua (2). Parte ida eksevitor hanesan sira nebe fa’an sasan, parte segundu maka vizitor sira hanesan estudante sira, no mos parte seguransa hanesan F-FDTL ho PNTL. Iha iha mos intitusaun profisional sira hanesan World Vision, CCITL, SEFOPE rasik, Timor Telekom, NCBA, Grupu husi Dom-Vosco, Tibar.

“Ami inklui Forsa sira hanesan F-FDTL no PNTL tanba  sira mos his institusaun ida hanesan rekruta ema ba forsa sira tanba I sira nebe mak ba forsa ne’e sira maka sei fo treinu ba sira atu nue’e s bele muda sira nia mentalidade hodi ba forsa,tanba nemak ami hanoin persija mos inklui Forsa rua ne’e ita nia Forsa balu retira atu ense fila fali fatin hirak nebe maka forsa balu retira, rajaun ida nee maka ami hakarak inklui mos forsa rua ne’e F-FDTL, PNTL,” dehan Carlito.

Espozisaun kareira refere hanesan eventu ida ne’ebe foin halao dala uluk tanba ne’e ba oin goveru sei loke mos iha distritu sira hodi hatudu mos ba estudante no joven sira iha distritu.(R1/E10)