JORNAL BUSINESS TIMOR -- MATADALAN BA DEZENVOLVIMENTU EKONOMIA

28 de janeiro de 2011

Junhu 2011 Sei Hakotu Funsionariu Temporariu Nia Destinu Ba Permanente

DILI–Prezidenti Komisaun Funsaun Publiku Liborio Pereira hatete komisaun da Funsaun Publiku halo ona politika ida koalia konaba politika ba Konversaun Funsionariu Temporariu hodi dsekuti konba politika ba dezenvolvimentu kapasitasaun kda funsionariu oinsa atu hare diak liu tan ninia knaar nudar funsionariu publiku.

Nia dehan objetivu politika ida ne’e oinsa atu responde nesesidade iha instituisaun, hare direitu trabalhador sira nian, kontrola iha despeza no dezenvolvementu nebe hanesan iha funsaun publiku, no ho ninia objetifu nebe maka atu hato’o para oinsa hatun numeru funsionariu temporaria, kria regra ida-idak ba administrasaun diak liu ba kontratasaun temporariu iha futuru.

“Agora dadauk ne’e ami diskute hela konaba politika ba dezenvolvementu kapasitasaun nian.Purtantu liu husi desiminasoens nebe maka komisaun da funsaun publiku halo iha minesteriu ba minesteriu ne’e atu aplika sistema preventiva, para oinsa bele halao idak-idak nia knaar iha ninia serbisu fatin bele lao ho diak,” nia dehan. Funsaun publiku sira sei hare no sei regula kona ba funsionariu sira laos sira presiza atu rekruta tan maibe sira sei hare oinsa atu bele foti tan ba sira nebe maka serbisu temporaria atu nune’e bele serbisu husi temporariu ba permanente.

Maibe tuir sira katak so politika ida ne’e hotu tiha maiz ou menus iha fulan Junhu 1011 bele aplika ba publiku. Maibe agora dadauk sira sei debate hela, para iha fulan oin mai bele hare konaba kada minesteriu hodi hatene klean liu tan no iha minesteriu ne’e menus ema ou resin .
Tanba ne’e maka tuir funsaun publiku nia hare katak sira dala barak ona hatete iha kada minesteriu katak ita aplika sistema preventiva, fo hanoin nafatin ba funsionariu sira atu hader-an nudar serve dor ba estadu,
nia tenke halo nia serbisu kualidade de serbisu nebe maka nia fo ba publiku tenki ho kualidade diak ba bei-beik.

“Hau atu dehan katak ita la dehan atu aumenta funsionariu. Ita regula funsionariu nebe iha ona tuir nesesidade husi temporariu ba permanente atu aumenta ka la aumenta iha fulan Junhu sei deskuti fali. Hare to’ok tulun fali minesteriu sira tanba iha minesteriu balun bele ema uitoan deit no ita sei halo fali diskusaun levantamentu para bele hare oinsa bele hare konaba forsa trabalho ba administrasaun publika Timor Leste to’o iha nebe,” nia hatete.
(E3)

Promove Balansu Generu iha Partisipasaun Feto no Mane

DILI-Ministeriu infraestrutura loke workshop ida ho tema promove genero iha partisipasaun no benefisiu ba feto no mane ho objetivu atu promove balansu generu iha partisipasaun feto no mane.
Workshop nebe suporta husi USAID, Sekretaris Estadu Obras Publika Domingos Cairo realsa katak motivu loke workshop ne’e atu bele elabora politika nebe maka diak ba iha benefisariu ida ne’e ba spesifika
generu iha ministeriu das infraestrutura.
Iha workshop ne’e partisipa mos directur ANZ, CDB, UNICEF,SEPI, Directur geral Ministeriu, Generu fokal point husi ministeriu nia no ministeriu das infraestrutura nebe serbisu hamutuk ho SEPI.
Nia hateten, Ministeriu das infrastrutura ministeriu ida ke bo’ot teb-tebes ho total funsionarios husi departamentu no temporariu hamutuk mil novesentus setenta quatru (1974) husi total funsionariu hirak ne’e, maluk feto sira quaze atinze quarenta pursentu (40%) I ministeriu ida ne’e iha duni sensiabilidade oinsa atu promove feto sira bele garante sira nia serbisu mesmu ita hatene ministeriu ida ne’e diretur nasional foin ida.
Xefe departamentu iha ministeriu das infrastrutura dominante hatudu mo-mos katak kolaborasaun entre feto no mane balansu ne’e lao diak teb-tebes. Ita rezolve diseminasaun ida entre grupu rua ne’e ida ne’e maka ita koalia konaba politik generu oinsa promove maluk feto sira bele iha futuru, ita koalia konaba generu laos foka los deit ba promove feto. Maibe intrese husi maluk mane sira, atu nune’e ita nia maluk feto sira bele favorese ba diak liu tan. Tanba ita hare fila fali ba kotuk kultura no filosofia
Timor ninia, hatur lolos no ate agora ita seidauk iha mudansa ida ke siknifika, mesmu ita halo workshop no seminar bar-barak nebe maka ita halo figura bar-barak.
Koalia konaba politik generu nia maibe dalaruma ita nia maluk feto sira ne’e ita tenta atu ba oin sira sempre iha hanoin ida katak diak liu mane sira maka ba oin ba depois ami husi kotuk deit. Ita tenki halakon ona hanoin ida ne’e atu nune’e bele promove diak liu tan partisipasaun ba dezemvolvimentu nasaun ida ne’e nian nebe involve feto maximu liu atu nune’e iha balansiu ida ke diak iha loron oin mai.
Nia hatutan tan katak, governu Timor Leste tenke liu husi primeiru konstitusional deste inisiu hatur ona politika konaba promosaun ba feto no la tau politika nebe ke aas. Maibe, ita hatene katak hahu iha primeiru
konstitusional iha ona asesu ida hare deit maka kestaun promosaun feto ninian.
Needuni kontinuasaun politik ida ne’e iha IV guvernu konstitusional hamosu politika ida lori hamosu sekertaria ida nebe espesifiku liu ba iha promosaun de igualidade, ida hatudu momos katak guvernu
Timor Leste hakarak jere duni ba iha komisaun internasional nebe estabelese ona iha mundu ida ne’e. Ita hatene ona katak, ita hetan ona formasaun husi relatoriu CDW, Timor Leste mos hetan oportunidade diak ida lori nia membru ida hanesan reprezentante iha CDW nee maka ita nia inan feton Dra. Milena Pires.
Ida ne’e dalan positivu tebes durante estagiu ida ne’e hatur oinsa atu promove balansu ba generu, nune’e mos iha deklarasun Dili nebe hahu iha tinan rua liu ba hatur katak politika generu sai hanesan preokupasaun estadu Timor Leste nia.
Nia hatutan, tanba nee maka politika ministeriu hotu-hotu, liu-liu Ministeriu Infraestrutura tenki lao tuir politika nebe maka estadu ida ne’e hao tiha ona, nebe bazeia ba ita nia guvernu konstitusional katak promosaun igualidade sai hanesan politik ida importante ba dezenvolve nasional, atu une’e labele mosu tan diskriminasaun
entre feto no mane no enkoraza maluk feto sira atu nune’e sira mos bele partisipa iha vida politika nebe dezenvolve iha futuru, iha nasaun nurak ida ne’e.
Iha tempu hanesan, Director Nasional ba Generu Armandu da Costa, BA hateten iha workshop ida ne’e ami foka liu ba iha asuntu eletrisidade no infrastrutura nia, bazeia ba generu ida ne’e hanesan politika programa no atividade, dalan krisitu ida maka ita atu halo maka liu husi nomeasun pontu fokal generu iha ministeriu ida-ida. Nia fo parabens ba iha ministeriu infrastrutura nebe loke workshop ida ne’e nebe prepara pontu fokal.
Mekanismu pontu fokal generu bele hasa’e nia konsiensia no fornese nia suporta tekniku ba integrasaun generu iha ninia intitusaun sia mesak labele asegura implementasaun nebe maka efektivu lei politika, nia dehan generu laos institutu ida nebe maka lao mesak, pratika tenki hola ho seridade no promove atividade ba nia implementasaun iha departamentu sira hotu.
Nia hatutan inisiativa no atividade orsamentu no alokasaun rekursus humanus generu ninia. Nia koalia mos konaba feto sira nebe fa’an iha dalam ka kbi’it laek sira ho razaun tanba atu dudu sira nia oan ba ekola no sentru saude, atu ativa konsulta feto no tau iha sira nia nesesidade no prioridade iha relasaun ho konstrusaun luron ka dalan no hametin produktivamente ekonomia lokal no hadia saude familia no rerzultadu edukasaun, 30% nia tarjetu ba partisipasaun ba feto inklui regulamentu jestaun no tekniku. (E10)

ETDA Kapasita Juventude Liu husi Formasaun

DILI-Senior Manajer ETDA Jose Barreto Goncalves hatete Objetivu loke formasaun ou kursu iha ETDA atu aumenta ita nia juventude sira nia kunesimentu ka kapasidade, hodi nune’e sira mos bele hetan serbisu ka bele hari rasik kampu de trabaliu atu atende sira nia nesesidade lor-loron nian.
“Ami nia objetivu loke treinamentu no formasaun iha ne’e atu kapasita ita nia maluk juventude sira. Tanba ne’e ami fokus liu-liu ba ita nia juventude sira nebe agora akaba ona sira estudu iha nibel sekundaria maibe araska atu hetan asesu serbisu iha fatin nebe deit. Nia dehan tanba nee maka halo levantamentu ida konaba rekursu humanu loke treinamentu ba ita nia juventude sira iha area nebe maka ami identifika ona,” dehan Senior Manager José Barreto Goncalves ba Business Timor semana kotuk.
Nia realsa katak area nebe maka sira identifika maka, serbisu konaba Administrasaun Bazika (Basic Administration) no area seluk hanesan IT, Finansa bazika (Basic Finance) tanba area hirak ne’e maka dala barak ema husu. Maibe ita nia joven sira la duun preparadu, tanba nee maka formasaun ne’e ami halo para buka atu fo kursu nebe maka intensivu. Tanba wainhira ema bolu sira atu serbisu iha area nebe maka sira hetan ona formasaun sira iha ona kunesimentu baziku.
“Ami foka mos konaba linguas nian liu-liu konaba lian Ingles nia. Tanba agora emprejariu barak maka loke vagas maibe dala barak foka liu ba lian Ingles, minimal tenki hatene mesmu la duun barak. Kuandu sira la hatene la iha kunesimentu konaba lian Ingles sira araska atu liu. Tanba nee maka ami loke mos kursu Ingles hahu husi baziku to’o lebel advance,” nia dehan.
Agora dadaun, nia hatutan, sira loke konaba area Turismu nia ba sira nebe maka intensivu. Maluk balu nebe maka akaba ona sira nia estudu iha Venilale, Baucau, DIT, no mos Suai nia iha area hospitalidade nia, sira ne’e ami buka para kanaliza sira ba iha restaurante hanesan estajiu fulan tolu ka fulan neen hanesan ne’e para hetan pratika.
Tanba dala ruma kuandu sira serbisu diak iha otel ka restaurante nebe maka sira halo estajiu ne’e uja kedan sira ida ne’e maka tinan ida ne’e ami halo dadaun,” nia haktuir.
Nia hatutan tan katak razaun sira fo treinu lian Ingles ba juventude tanba pedidu (permintaan) husi juventude barak la halimar tanba nee maka ami loke mos kursu ba ita nia juventude sira tanba iha parte turismu minimu tenki hatene lian Inlges. Alende ne’e, nia hateten mos agora dadaun sira dezenvolve hela kursu iha area Jestaun nia ou manajementu.
Iha ne’e ami kontaktu mos ho organizasaun, no mos ho governu nian no ajensia sira seluk nebe maka hakarak fo formasaun iha area manajementu ho jestaun nia. Ida ne’e ami bolu Costumation tanba ami hare tuir nesesidade organizasaun.
Pur ezemplu konaba administrasaun nia, manajementu nia no konaba area finansas nia ida ne’e espesifiku liu. Treinu ida ne’e ami husu tuir sira nia nesesidade nebe maka sira hakarak no mos ami halo konaba defeza liu-liu konaba jestaun.
Nia realsa tan katak treinu ida fali nebe maka ami halo nee mos sei inklui iha Costimation Training, hanesan treinu tuir ema nia pedidu, agora dadauk ami halo ne’e ninia fokus ba ema sira nebe maka iha skill, liu-liu sira nebe maka iha negosiu ki’ik. Ida ne’e hanesan sira nebe maka iha Liquisa, fokus liu ba iha usaha-usaha kecil, ajuda sira oinsa sira jere sira nia osan, liu-liu ba sira nebe maka hetan mikro kredit ruma husi organizasaun ruma maibe sira sidauk hatene lolos oinsa jere sira nia osan. Tanba nee maka ami agora halo hela treinu ida iha Liquisa konaba manajamentu osan.
Nia hateten tan, agora ami dezenvolve hela atu lansa konaba elektroniku, liu-liu ba sira nebe maka dezem- pregadu, ema nebe maka buka serbisu sira bele ba rejista rasik iha internet. Tanba ami fo ona website ba sira oinsa buka serbisu liu husi internet, agora sira bele hatama sira nia CV no dadus hotu-hotu liu husi internet, depois emprejariu sira mos bele rejista, katak ami persija ema nebe maka kualifikadu hanesan ne’e, ne’e ita nia formandu sira bele buka rasik iha internet.
Nia informa katak treinador sira nebe maka agora daudaun fo treinu ba formasaun sira ne’e eis formasaun
husi ETDA rasik nebe maka kualidade. Tuir sira ida-idak nia area, sira nebe maka IT fo treinu ba area IT sira nebe maka hospitalidade atende ba area ida ne’e.
Nia hateten dala ruma kuandu ami iha nesesidade ruma ami asvezes iha area balu tenke uja treinador
husi rai liur hanesan husi Australia, dala ruma sira mai pasa ferias ami aproveita oportunidade para sira mos bele fo treina ba ita nia juventude sira.
Nia realsa katak formandus nebe maka tuir formasaun iha ETDA ita bele dehan 80% susesu ona no 20% maka seidauk susesu maibe ami sei buka nafatin dalan para sira mos bele hetan hotu asesu iha futuru.
Nia dehan, formandus sira ne’e barak maka agora dadaun serbisu ona iha ONG, Estadu, balu iha Ensul,
balu iha ANZ, no balu iha organizasaun sira seluk. Iha biban ne’e, nia hateten mos iha futuru sira mos iha ona planu para loke iha distrtu maibe tenki hare uluk lai fatin nebe maka iha potensia para loke sentru ne’e. (E10)

Projetu Konstrusaun Uma Vuneravel Distritu Lautem Seidauk Remata

BAUCAU-Ministeriu Solidariedade Sosial (MSS) aloka orsamentu $132.951,23 hodi halo projetu konstrusaun ba uma vulneravel hamutuk 34 iha distritu Lautem to’o oras ne’e seidauk remata.
Domingos Abreu Martins, xefe MSS rejiaun leste hateten katak bazea ba inspesaun nebe foin lalais halo, konstrusaun ba uma vuneravel 34 remata ona maibe haris fatin totalmente seidauk halo.
“Uma sira halo hotu ona instalasaun sira halo hotu ona maibe haris fatin ba uma 34 totalmente sira seidauk halo. Se sira seidauk halo entaun ita labele asina lai sira nia dokumentus. Foin lalais ne’e kompania mai fo surat atu asina 100% maibe ita labele asina,”hateten Domingos.
Nia informa katak montante osan refere, aloka ba Subdistrito Moro/Lautem uma hamutuk 24, distinadu iha Suku Bauro uma 10, no Suku Pairara uma 14, Subdistritu Lospalos uma 10 destina iha Suku Rasa uma 10. Projetu ne’e kompania Kambota Star Lda maka kaer.
“Se kompania lakohi halo haris fatin nebe oras ne’e iha Lautem ba benifisiariu sira mak sei hato’o informasaun ba iha diresaun nasional asistensia sosial no secretario estado no to’o iha ministra atu bele toma desizaun ba kompania,” deklara Domingos ba BT iha nia knar fatin sentru rejional Baucau.
Projetu harii uma ba vulneravel sira iha distritu Viqueque uma hamutuk 34 ho orsamentu montante $134.184,09, nebe fahe ba subdistrito rua, Subdistrito Viqueque Villa uma hamutuk 24, destinado iha Suku Baha-Lara-Uain uma 12 no Suku Carau-Balun Uma 12. Sub Distritu Ossu hamutuk uma 10 nebe destinado iha Suku Osso De Cima uma 10. Kompania UHAKAE maka kaer projetu ne’e nebe oras ne’e benifisiariu
sira hela ona.
Distritu Baucau hamutuk uma 34 ho orsamentu total $126.343,96. Subdistrito Vemasse hetan uma 14 nebe destina iha Suku Loi-Lubu uma hitu, Suku Vemasse Tasi Uma hitu. Subdistrito Baucau Villa hetan uma 20, Suku Caibada uma 10, Suku Wailili Uma 10.
Tuir loloos, nia hatete, projetu halo uma ba grupu vulneravel sira halo iha tinan 2009, maibe problema
sosial entre komunidade ho MSS, komunidade barak mak halo komplein ba rai nebe atu harii uma no ekipamentu atu aloka ba iha baze tarde, halo projetu ne’e sai tarde.
“Tuir planu remata iha novembru tinan 2009. So problema sosial tanba problema rai ema atu halo uma ba maibe ema barak mai komplein dehan ne’e hau nia rai no ida neba hau nia rai, semente nebe stok iha Dili tenke lori husi rai liur no mos alokasaun sasan ba iha baze tarde liu, projetu halo to’o agora sidauk remata,” nia informa.(R3)